Taluarhitektuuri toetusega tehakse korda kolme Hiiumaa maja katus

Kolm tänavu väärtusliku taluarhitektuuri katusetoetust saanud maja asub Hiiumaal, mulluse toetusega sai üks vana maja uue rookatuse.
Kokku toetas muinsuskaitse­amet 200 000 euroga 17 eraisiku enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetöid.
Ameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Norgi sõnul näitas teist aastat toimunud taotlusvoor jätkuvat suurt huvi traditsioonilise maa-arhitektuuri hoidmise vastu. “Põhjalikult ja läbimõeldult koostatud taotlused tõid selgelt esile omanike soovi restaureerida neile kuuluvaid taluelamuid kohalikke ehitustraditsioone väärtustavalt. Rõõmustav on näha ka omanike valmisolekut ise rahaliselt tööde kvaliteeti panustada – taotluste keskmine omafinantseeringu määr oli vooruga nõutust isegi kõrgem,” ütles hindamis­komisjoni juhtinud Nork pressiteate vahendusel.
Tänavu toetati kõige enam rookatuste taastamist, lisaks said toetusi puit-, plekk- ja kivikatused. 17 toetust saanud hoonest neli on kaitse all ehitismälestisena ja üks asub rahvuspargis. Maakondade lõikes läks kõige rohkem toetusi Saaremaale, toetusi jagus ka Pärnu- ja Hiiumaale.
Tähtajaks laekus ametile 93 taotlust rohkem kui 800 000 euro väärtuses.
Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse projektide peaspetsialist Elo Lutsepp ütles, et töö komisjonis tekitas kahetisi tundeid: “Toetust saanud objektide hulgas on mitmeid tõelisi pärleid, mille uuele elule on rõõm kaasa aidata. Samas jäid mitmed samaväärsed taotlused vahendite nappuse tõttu toetuseta.”
Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilimise toetamiseks on loodud taluarhitektuuri säilitamise toetus. Voorust toetuse saamiseks peab taluelamu olema ajaloolisse talukompleksi kuulunud eluhoone ehk üksikelamu, mis on ehitatud enne 1940. aastat. Hoone ei pea olema muinsuskaitse all.
Taotlusi hindas seitsmeliikmeline erialaspetsialistidest koosnev komisjon. Kõik plaanitavad tööd peavad tehtud olema hiljemalt aasta lõpuks.