Pühapäeval sai Tallinnas läbi rahvahääletus: “Kas toetad tasuta ühistransporti või mitte?” 68 059-st hääletanust toetas ettepanekut kolm neljandikku.
Jah, raske on seda küsitluseks või rahvahääletuseks nimetada. Vähemalt mitte selliseks, mille tulemus pädev oleks. Samas ma usun, et see ongi ehk taotluslik. Keskerakondlik linnavalitsus ei hiilga just suure ajupotensiaaliga. Seega võib olla, et nad valisid väga lihtsa variandi küsitluse võimendamiseks meedias ja ühiskonnas tervikuna. Nimelt variant läbi viia täiesti ajuvaba ja analüüsideta küsitlus. Siis on meedial põhjust seda tümitada, ent ka halb reklaam on reklaam.
Aga olgu see küsitlus koostatud ja läbi viidud kehvasti, idee ise, tasuta ühistransport, on jumekas. Mina isiklikult küll toetan seda. Ja siinkohal ei suuda ma olla väiklane ning seda maapõhja kiruda pelgalt seepärast, et tegemist on K-partei ideega.
Esiteks ei olene ühistranspordi piletirahast niikuinii suurt midagi. See moodustab ühistranspordiettevõtete kuludest-tuludest suhteliselt väikese summa. Eriti kui arvestame, millist vaeva nähakse selle raha kättesaamiseks. Piletid tuleb trükkida, neid tuleb levitada ja müüa. Lisaks teavitustöö, kes millise pileti ostma peab jms tehnilised küsimused.
Ja loomulikult tuleb ju kontrollida, et kõik ikka piletiga sõidaksid. Mõelge kui palju vaeva tuleb näha, et seda kontrollida! Kui mõni “jänes” ka tabatakse, siis temalt trahvisumma välja nõudmine nõuab taaskord kulutusi. Nii palju, et see ei tasu end äragi.
Kui mõtleme veel, kes töötavad ühistranspordi piletitega seotud ametikohtadel – piletimüüjad, reisisaatjad, kont rolörid – tuleb paratamatult nentida, et suurem osa neist on nö sotsiaalsed ametikohad. Mis omakorda tähendab, et neid on lihtne asendada või teisele tööle suunata.
Niisamuti on palju loota, et piletirahast saaksime paremad trammid/trollid/bussid või korras tänavad. Oh ei. Kuna piletiraha on nii marginaalne summa võrreldes uute sõiduvahendite hindadega, on pikka aega hoopis teisi allikaid masinapargi uuendamiseks kasutatud. Kasvõi C02 kvoodi müügist teenitud tulu. Ja Tallinna tänavad saame ehk alles siis korda, kui linnasisest liiklust kardinaalselt piiratakse. Praegu ma selles osas küll mingeid lootusi ei hellita.
Miks aga tasuta ühistransport siis kasulikum on? Esiteks annab see kulude kokkuhoidu just eelpoolmainitud kuluartiklite arvelt. Lisaks on selline süsteem mugavam nii teenusepakkujale kui ka tarbijale.
Loomulikult oleks see keskkonnasäästlik, kui tasuta sõit meelitaks osa autojuhte ühistransporti kasutama. Kuna energia, olgu selleks siis bensiin, diisel või elekter, kallineb, tuleb leida säästlikumaid viise ühest kohast teise liikumiseks. Ja on selge, et suuri hulki ühekorraga liigutada on odavam kui ükshaaval liikuda. Ehk siis ühistransport on soodsam kui eratransport autode näol.
Kõrvalepõikena öeldes – ma ikka imestan kui rikkad on hiidlased, et pooled masinad sõidavad praamile vaid ühe reisija, juhiga.
Mida veel teha tuleks/võiks? Loomulikult peab ühistranspordi korras hoidma. Seda nii hästitoimiva liinivõrgustiku, sõidukorras masinapargi, aga ka seest puhaste sõidukite näol. Viimast saaks tagada MuPo. Jäävad ju piletikontrolörid suuresti tööta, kui piletid ära kaovad. Siinkohal ma loodan, et linnajuhid ei ole nii lollid, et jätavad kontrolöride arvu samaks, sest need, kes pole tallinlased, peavad pileti soetama.
Lisaks tuleb leida viise, kuidas masinaparki uuendada, ühistransporti kiiremaks muuta nt andes eeliseid liikluses ning uusi liine avada.
Kindlasti peaks panustama kõige rohelisema liikumisviisi propageerimisele. Mis see on? Eks ikka jalgsi käimine ja rattasõit. Ja siin aitaks nii isiklik eeskuju, kui Londoni linnapea Boris Johnson näiteks tuua, aga eelkõige ikkagi ohutute ja mugavate kergliiklusteede ehitamine.
HERGO TASUJA,
pedagoog, IRL
