Neljapäeval, 1. juulil avatakse Reigi pastoraadis teine näitus sarjast Genius Loci, eesti keelde panduna Koha Vaim. Näituse nimi on “Legend” ja aastanumber, kuhu näitusekülastaja seekord ajas tagasi viiakse, on 1781. Tänavuse näituse kontseptsiooni tutvustas näituse koostaja ja ajaloolise pastoraadihoone taastaja, teatrikunstnik Maret Kukkur.
“See oli väga tormiline aasta Hiiumaal, eriti siin, Reigi kihelkonnas, praeguses Kõrgessaare osavallas,” ütleb Kukkur, kes pastoraadinäitusteks teinud põhjalikku eeltööd ajaloouuringute näol.
“See oli aasta, mil saadeti saarelt välja kõik rootslased, see tähendab peaaegu kõik – saarel elas tuhat kolmsada rootslast, neist tuhat saadeti välja, kolmsada jäi siia. Samal aastal ostab Ungern Sternberg Stenbockilt ära Kõrgessaare mõisa. Ostab mõisa koos talupoegadega, aga ta saab mõisamaad ilma inimesteta. Ungern Sternberg, saanud teada, et tal on tühi maa ilma inimesteta, püüab kõiki oma sidemeid kasutades seda tagasi pöörata, aga selleks ajaks on ukaas juba välja antud ja keegi ei hakanud seda muutma. On teada, et Stenbockidel olid tohutud võlad, Karl Magnus Stenbock oli see, kes valitses siinpool Kõrgessaare mõisa ja Jacob Pontus Stenbock oli Suuremõisas,” kirjeldab ta olukorda, mida ajalooline, tollal veel päris uus pastoraadimaja oma aknaavadest näinud. Augustis lahkusid hiiurootslased ja asemele tõi uus omanik paar külatäit inimesi Kõpust ja ülejäänud majad põletas lihtsalt maha.
Stenbock oli üritanud rootslastest juba varem vabaneda, käidi kohutki ja kohus leidis, et nad on ikkagi vabad talupojad. Saaremaale küüditamisest hiiurootslased pääsesid, aga pikk ja ohvriterohke teekond Ukrainasse, kuhu paljud kohale ei jõudnud, tuli neil ette võtta. Tänavu 20. augustil tehakse läbi osa sellest teekonnast. Kell 9 minnakse teele Reigi kiriku juurest, et sammuda Kärdla lähistel asuva Ristimäeni, kus lahkuvad rootslased Reigi kihelkonna piiril pidasid viimase jumalateenistuse, et siis vastu minna teadmatusele. “Teeme seda, et markeerida ära selle 2500 kilomeetri pikkuse teekonna esimest kümmet kilomeetrit – mindi ikkagi ju jalgsi – kujutan ette, et see killavoor võis olla tuhat inimest, neid oli üle 150 perekonna ja igal perekonnal oli kaks või neli härga ja hobused.”
Kokkuvõttes räägib “Legend” loo sellest, kuidas üks täiesti toimiv kogukond muutus olematuks, kadus igaveseks ajaloo hämarikku. “Nii nendega, kes läksid Ukrainasse Gammalsvenskbysse kui nendega, kes veel siia jäid, tegelikult kõik hävines – lõppesid rootsikeelsed jutlused kirikus, lõppes rootsikeelne kooliharidus ja juba aastal 1850 öeldi, et neid ei ole olemas, on vaid üks, viimane rootslane… Nende saatus, kes jõudsid Gammalsvenskbysse, oli veel dramaatilisem.”
Nii kadus üks rahvakild, mille inimesi liigutati kui malenuppe siia-sinna – jäi alles vaid legend, et oli kord olnud selline rahvas – hiiurootslased.
HARDA ROOSNA
