Piret Almiste Hindan seda väga, et mul on nii toredaid lapsevanemaid, kes mõistavad, et lapse kvaliteetne haridus – see ei ole ainult kool, vaid see on: KODU-LAPS-KOOL. Ühisosa leidmine, teineteisest lugupidamine. Üksteise vastu huvi tundmine on see, mis tagab kõikide osapoolte elujõulisuse.
RAILI KAIBALD
dirigent ja muusikaõpetaja
Pikk pai ja suur tänu – oli tore kogemus
16. septembril toimus Orjaku sadama külamajas luule- ja muusikaõhtu “Vihmal on ilus hääl”. Kontsert, mis oli pühendatud Jaan Kaplinskile ja tema luulele, pani punkti ka Kassari kultuurineljapäevakute hooajale.
Vihmaloitsu lausus Margit Kääramees.
Pilved puhus kokku dirigent Raili Kaibald.
Vihmasadu tegid Kärdla Põhikooli mudilaskoori tublid laululapsed.
Lompides tatsasid Kärdla Muusikakooli klaveri, flöödi ja viiulimängijad.
Keepidega krabistasid lapsevanemad ja õpetajad.
Septembrikuine kontsert on üsna ebatavaline, kuna lapsed on koos käia jõudnud veel väga vähe aega. Seda suurem oli rõõm kontserdist osa saada ja suisa kaasa lüüa. Lastel tuleb tihtilugu esinemiseks luuletusi pähe õppida, lisaks laulusõnu ja pillilugusid. Mõjus päris kosutavalt ka endal pisut mälu treenida ja üks luuletus selgeks õppida. Tore oli koos teiste lastevanemate, õpetajate ja ka lastega enne kontserti pisut närveerida, kas ikka tulevad kõik sõnad meelde. Hea oli lapsega teineteisele toeks olla, kaasa elada ja tunda, et meil on ühine asi väljaspool kodust elu.
Suur tänu õpetaja Railile, et meie lapsi laulude maailmas hoiad ja neid selles kannad. Aitäh kõigile pilliõpetajatele teie hoole ja kannatlikkuse eest. Tänan kontsermeistrit, kõiki luuletuste lugejaid ja Margitit, kes meid võrratult võõrustas. Lastele soovin teha kõigile pika pai, olid väga tubli!
JAANIKA KUUSK
lapsevanem
Õhtu, mis puges hinge
Kassari kultuurineljapäevade sarja lõpukontsert “Vihmal on ilus hääl” kõlas 16. septembril Orjaku sadama külamajas.
“Imenipid, imetrikid! Väiksed trikid, väiksed nipid!” üürgab laps laulda.
Mina: “Kummitab, jah?”
Laps: “Muidugi! Nad laulsid ju nii ilusas… Oi, näe, kastanimunad!”
Täpselt sama kergesti, kui võidavad lapse jäägitu tähelepanu sügisesed kastanid, puges hinge Jaan Kaplinskile pühendatud luule- ja muusikaõhtu “Vihmal on ilus hääl”. Tegemist oli Kassari kultuurineljapäevade kaheksanda hooaja lõpukontserdiga, kus esinesid Kärdla põhikooli ja Kärdla muusikakooli õpilased, õpetajad ning lapsevanemad. Kava koostas ja lapsi juhendas Raili Kaibald.
Kontserdi kava koosnes kuuest luuletusest ja kümnest pisikesest muusikapalast, mistõttu kestis kõik kokku vaid nii umbes pool tundi – täpselt parasjagu üheks argiõhtuseks kultuurielamuseks. Kava muusikaline osa oli hoolimata selle lühidusest siiski mitmekesine, pakkudes erinevaid žanre ning koosseise: esitati koori- ja soololaulu, instrumentaalmuusikat nii üksi kui mitmekesi, rahvalikke viise, lastelaule ja klassikalist muusikat. Muusikalist osa täiendasid hoolega valitud luuletused, mis ühtekokku kujundasid õhtu meeleolu kohati veidi mõtlik-igatsevaks, kuid üldkokkuvõttes siiski helgeks. Sügiskaamos pole pooltki nii pime, kui pidada meeles, et ka “(v)ihmal on ilus hääl”.
Esinesid nii lapsed, vanemad kui õpetajad, mistõttu õhtu lõpuks jäi kumama mõte, et kuigi nimeliselt oli tegemist lõpukontserdiga, siis olemuselt oli see siiski tugev ühine algus uuele õppeaastale. Sel korral oli muusika- ja luuleõhtu vaid kahe kooli, Kärdla põhikooli ja Kärdla muusikakooli kanda, mis võttes arvesse nii kontserdi formaati, ajalist limiiti kui ka praeguseid üleüldiseid olusid, oli igati mõistlik. Tulevikku vaadates võiks kaaluda võimalust korraldada ülehiiumaaline lapsi, vanemaid ja õpetajaid ühendav kontsert, mille kava koosneks hoopiski omaloomingust ning n-ö kohustuslike palade asemel laste parema äranägemise järgi kavva lisatud etteastetest. Annavad ju õppekavad nii tavakoolis kui ehk ka huvihariduses loovtööks mitmeid võimalusi (nt emakeele tunnis kirjutatud luuletus või solfedžos koostatud väike viisistamisharjutus).
Üldiselt julgen arvata, et kontsert õnnestus igati hästi: kava oli parajalt pikk ja mitmekesine ning mis kõige olulisem – lastel jätkus igatahes energiat, sära ja jõudu (kahtlemata ka krutskeid) pika koolipäeva ning luule- ja muusikaõhtu lõpuni.
Pole siis ime, et mitu päeva hiljemgi kummitab muusikakooli juurest kastaneid otsides ikka veel laul “Pikksukk Pipi mina, …”.
Riina Riiel Mürk
lapsevanem
