Õnn olevat meie endi teha, aga keegi ei oska selle valmistamise retsepti anda. Seepärast tuleb endal katsetada ja kompida piire, panemaks paika definitsiooni.
On Vananaistesuvi ja õues hämardub. Sees on sume muusika ja küünlavalgus ning inimesi hakkab kogunema.
Kolm aastat tagasi sai Kärdlas alguse äge traditsioon. Kord nädalas pannakse suur ekraan akende ette ja hakatakse Šampanjabaaris ja restoranis Kork kino näitama.
Ja see ON suur õnn.
Ka see, kui stampkunde saab nautida kinoelamust ukseäärses pehmes tugitoolis.
Kes soovib, istub kaasaga üleval rõdul, nautides lisaks filmile ka teineteise olemasolu.
Õnn ON pisiasjades.
Sillutisel klõbisevas kontsaklõbinas ja mere ääres lõõtsuvas tuules. Turult ostetud jõhvikates ja võimaluses avada nädalaks pop-up galerii.
Suudluses, mis eales ei unune.
Tõotustes, mis poevad naha alla.
Oh, kes meist ei tea, KUI lihtne on eksida! Sihitult ringi triivida ja õnne otsida oskavad kõik. Pahatihti minnes kompromissile ja tingides kvaliteedis.
Hea on öelda, ära tee seda! Lihtne on öelda, et sulle PEAB kõik sobima!
Sõprus läbi nelja aastakümne teab seda, nähes aja jooksul kõike. Nii kirge, armastust, kui selles pettumist.
Sõbra reeturlik käitumine teeb haiget ja paneb valuga silmitsi seisma. Rohtu ei ole ja pole teada, kas aeg leevendab valu. Pannes sõpruse ootele.
Kaotad kõik ja alustad nullist. Juhuslikult kohatud sõpra nähes rõõmustad südamest. Mõlemad on muutunud, aga see miski on jäänud.
Kompromissitu sõprus, mis teeb õnnelikuks!
Kui midagi väga tahad, saad selle! Tuleb olla vaid kannatlik ja mitte kaotada suunda!, soovitab film “Kaunimad aastad”.
On suur õnn, et Kork võttis selle suuna, et kord nädalas koostada kinomenüü ja rullida lahti ekraan ning tuua maailm teise maailma äärele!
Ikka selleks, et elatud aastad oleksid kaunimast kaunimad!
Siinsamas Kärdlas, Hiiumaa südames!
Ewa-Kaisa Plakk
Kirjas ja kunstis kulgeja