Hiiu Lehele antud intervjuus ütleb värske riigihalduse minister Janek Mäggi, et meie riik on kokkulepe, nagu on kokkulepe ka praegune Hiiumaa omavalitsusmudel.
Ministri arvates on vale öelda, et riik peaks olema õhem või et Hiiumaa osavallad on halb lahendus – kui inimesed niimoodi kokku lepivad ja kui nad on seejuures õnnelikud, ongi lahendus õige.
Olete Hiiumaal käinud aastaid, mis tunne oli tulla nüüd ministrina, kellele hiidlased küsivalt otsa vaatavad – saate Te teha midagi meie saare arengu heaks?
Riigihalduse minister Janek Mäggi: Väga tore, kodune tunne, soe, armas. Tulin selle mõttega, et mitte mina ei saa midagi teha, vaid hiidlased ise saavad teha. Esimene ja võib-olla kõige olulisem idee, mille välja käisin ja mis minu arust ka omavalitsusjuhtidele väga meeldis. Kuna töökohad on Hiiumaal väga suur probleem ning neid oleks vaja, et saaks saarel rahulikult elada ja paljud saaks koju tagasi tulla. Nii nagu paljud kohalikud juhid on tagasi tulnud, nagu tulid volikogu esimees Aivar Viidik ja Kõrgessaare osavalla juht Üllar Laid ning neid on teisigi. Minu mõte on see, et mitte riik ülevalt alla ei ütle, et viige mingid töökohad neist viiekümne neljast tuhandest, mis riigipalgalisi töökohti meil on, sinna piirkonda, vaid olge ise aktiivsed. Otsige välja need ametid või töökohad, mida võiks Hiiumaale meelitada ja meelitage need Hiiumaale. Meil jäi selline kokkulepe, et hiidlased otsivad ise välja vähemalt sada töökohta, mida nad Hiiumaale tahavad ja meie need ühiste jõududega siia ka toome.
Käisite osaühingus Hiiu Autotrans ja usutavasti anti Teile seal ülevaade ettevõtte kahjudest, mis tekkisid madala veeseisu tõttu häiritud parvlaevaliiklusest. Kas riik, mis parvlaevaliiklust korraldab, peaks ettevõtjale sellised kahjud hüvitama või pigem mitte?
Kohe vastata ei või jah on natuke liiga tormakas, aga iga ettevõtlus on seotud riskidega. Ma olen ise ka ettevõtja olnud väga pikka aega ja seal on alati riskid. Teisalt jälle, kui midagi juhtub riigi süül, siis loomulikult on alati õigus riigi käest üht-teist nõuda, näiteks kompenseerimist. Seda juhtumit tuleb kindlasti kaaluda ja analüüsida, et mis täpselt juhtus, miks nii juhtus, aga riigi otsuste puhul ei saa lähtuda ainult ühest konkreetsest juhtumist, vaid lahendus peab olema üldisem. Tuleb vaadata kõiki analoogseid kahjukannatajaid ja põhimõte on selline, et kas kõigi kahjud saavad kompenseeritud või siis ei saa [kompensatsiooni] keegi. Kindlasti analüüsime seda juhtumit, aga praegu rohkem ei saa selle kohta öelda.
Millal võiks selguda, kuhu Hiiumaal tuleb riigimaja, kas kasutusele võetakse mõni olemasolev või ehitatakse uus?
Uue [riigi]maja teema, niipalju kui ma olen jõudnud tutvuda, on täiesti reaalne. Võib juhtuda, et seda tahetakse teha. Käisin täna [11. mail – toim] ka endises maavalitsuse hoones ja selle hoone ringkäigul rääkisime inimestega. On ju täiesti arusaadav soov tahta teha uus, efektiivsem hoone, aga siis peab ka mõtlema, mis saab sest vanast. Kui sellele majale funktsiooni ei leita, siis seda ei saa mitte arvestada. Väga palju räägitakse, et meie riik peaks olema õhem. Mina arvan, et see mõte on vale – tegelikult riik peaks olema tõhusam. Võib-olla peaks riik hoopis oluliselt rohkem teenuseid pakkuma ja siis saaks Eesti majandus oluliselt kiiremini kasvada. Küsimus ei ole mitte selles, et meil ei ole riiki vaja –meil on väga vaja riiki. Meie ühiste kokkulepete kogum, see ongi meie riik. See, kuidas me siin koos elame, kuidas me tahame asju paremaks teha, see ei saa olla väga individualistlik pingutus, et “no mina lihtsalt ise olen tubli”. Kõige suurem võit tuleb ikkagi siis, kui me saame kõigiga olla koos.
Mida arvate Hiiumaa omavalitsusmudelist – kas see on Potjomkini küla ehitamine või Eesti kõige mõistlikum omavalitsusmudel? Mõlemad seisukohad on avalikkuses välja käidud.
Ei olegi nii suurt vahet, kas üks suur vald – Hiiumaa on ju ainuke maakonnasuurune vald – või mitu. Oluline on ikkagi see, milline on kohalike juhtide omavaheline koostöö. Ka väga väikestes valdades võivad vastuolud olla väga suured või koostöö väga hea ja väga suurtes [omavalitsustes] samamoodi. Ma arvan, et suuri [omavalitsusi] on oluliselt lihtsam hallata, sest need tasandavad inimestevahelisi vastuolusid enam. Selles mõttes, et on üldisemad otsused, mis aitavad teatud probleeme lahendada. Teame ju, et Eestis on näiteks kasvõi kinnistutevaidlusi
ja naabritevahelisi tülisid väga palju ja vaidlused ei käi ainult inimeste, vaid ka omavalitsuste vahel. Mina usun, et isegi kui Hiiumaal ei ole kõik lõpuni paika loksunud, siis arvan, et ka teistel on natuke samamoodi kui ka nimed on natuke teistmoodi – kui kuskil on vaja mingit teenust pakkuda, siis seda seal ka pakutakse ja kui seda vaja ei ole, siis seda ei pakuta. Minu arvates on see inimestevahelise kokkuleppe küsimus ja kui leiti, et niimoodi on praegu hea ja kõik on õnnelikud, siis ongi hästi.
Kuidas tundub, kas Hiiumaa areneb või areng siin pigem seisab?
Mina arvan, et Hiiumaa on väga erilisel positsioonil ja erilisus ei seisne mitte niipalju selles, et siin on nii ilus loodus, ägedad majakad ja kihvtid inimesed, vaid erilisus on selles koosluses tervikuna. Siin on kõik ägedad ja lahedad asjad koos. Paljud suvehiidlased, kes siin puhkavad, tunnevad ka seda, et siin on eriline rahu, mida mandri peal on oluliselt raskem leida. Kohti on, aga neid on oluliselt raskem leida. Ja siin on ka piisav teenuste hulk, mida ei ole päris väikestel saartel, kus samuti inimesi elab. Pingutus, et sellisel saarel puhata, on aktiivset tööelu elava inimese jaoks võib-olla liiga suur. Hiiumaal on kõik see olemas.
