Lätis Aglonas toimus 4.–13. juunini Eesti, Läti, Leedu ja Poola noorte projektikohtumine, kus osales kaheksa Hiiumaa noort ja kaks juhendajat.
Nelja riigi noorte kohtumine oli pühendatud riikide 100. iseseisvusaastale ja nagu projekti nimestki “To Live with Music and Theater” näha, oli põhirõhk teatril ja muusikal. Eelnevalt said kõik noored koduseks tööks ette valmistada 20minutiline teatrisketš, mis annaks edasi riigi rahvuskangelas(t)e lugusid. Eesti noored kirjutasid stsenaariumi, tuginedes eeposele “Kalevipoeg”.
Lätis jaotati noored truppidesse nii, et iga riigi lugu said mängida kõigi nelja riigi noored. Neljast sketšist sai kokku terviklik etendus: kui mõned kostüümid olid noortel kodumaalt kaasas, siis etenduse dekoratsioonid, liikumine, muusikaline kujundus ja muud detailid kujunesid vaid mõne päeva jooksul noorte innuka töö tulemusena.
Etendust mängiti kaks korda: kohalikule rahvale Aglona kultuurikeskuses ning juba eelmisest projektist tuttavatele Rožlejas eakatekodu elanikele Rožupe kultuurimajas. Kõigile huvilistele on etendus nähtav ka YouTube keskkonnas, kasutades järgmist linki bit.ly/aglonaNV.
Lisaks rikastasid noortevahetust põnevad tutvumismängud, hommikused ergutajad, kultuuritutvus, mänguline spordipäev, grilliõhtu ja projektiideede väljatöötamine tuleviku tarbeks. Noortevahetusele pani punkti kaunis suvine lõkkeõhtu noorte kitarrimängu ja lauluviisidega.
Osalemise eest said kõik noored Noortepassi. See on eneseanalüüsi vormis tunnistus, milles noored saavad noortevahetusel kogetut peegeldada kaheksa elukestva õppe võtmepädevuse kaudu.
Noortevahetusel osalemine tähendab mugavustsoonist välja tulemist: kümme päeva teises riigis, suhtlemine võõras keeles, elu koos välisriikide noortega ühistes tubades ja kultuurierinevused, mida iga osaleja projekti endaga kaasa toob. Mitme Hiiumaa noore jaoks oli Aglona noortevahetus esimene seesuguse projekti kogemus.
Mugavustsoonist välja
Ühe peamise õppimiskohana tõid noored esile inglise keeles suhtlemise – seda kasutasid noored nii igapäevasuhtluses kui ka lavastustega töötamisel, sh tuli stsenaarium kirjutada inglise keeles nii, et see kõigile osalistele arusaadav oleks.
Karlis Saarna jagas, milliseid võimalusi noortevahetus talle pakkus: “Mulle meeldis teha asju, mida ma igapäevaselt ei tee, näiteks inglise keeles rääkimine ja võrkpalli mängimine.”
Veel peeti oluliseks suhtlemist teisest kultuuri- ja keelekeskkonnast pärit noortega. Minni Simsalu muljetas: “Kõige keerulisem oli minu jaoks sotsialiseerumine eri rahvustest noortega ja eneseväljendus inglise keeles, kuid ma sain suhtlemisel palju julgust juurde ja märkasin, kui sarnased – ning samas ka erinevad – me kõik oleme.”
Katariina Koor lisas, et noortevahetusel õppis ta sõbrunema ja end uutele inimestele avama.
Loomulikult puges noortele hinge ka teatrietenduse loomise protsess ja tulemus ning võimalus i s e midagi luua. Katariinale pakkus kõige suuremat elamust mängimine eakatekodu elanikele: “See tekitas tunde, et tegime ühe nende päeva lõbusamaks.”
Võimalus ise initsiatiiv haarata saatis noori ka kõigis teistes tegevustes, olgu need hommikused ergutajad või tutvumismängud, kultuuriõhtu korraldamine või vaba aja organiseerimine.
Minna või mitte minna?
Arutledes selle üle, kas rahvusvaheline noortekohtumine on miski, millel võiks osaleda ka teised noored, kõlas vastuseks üksmeelne “JAH!”. Viktoria Lohk selgitas: “Noortevahetusele lausa peab minema, sest seal saab Noortepassi, mida saab kasutada hilisematel tööotsingutel, uusi sõpru, ülevaate erinevatest kultuuridest ja asukohtadest, teada rohkem oma kodukohast, sest tavaliselt peab sellest tegema esitluse, ja iseennast ületada.”
Osalenute sõnul kingib noortevahetuse kogemus noorele maailmast uue arusaama. See annab võimaluse kohtuda huvitavate inimestega, leida uusi sõpru ja saada teistsuguseid kogemusi kui koolis ja igapäevaelus. Ka pakub see hulgaliselt võimalusi õppimiseks ja enesearenguks.
Nataly Sofie Kiisel kirjeldas oma õpikogemust nii: “Suurepärane võimalus arendada oma sotsiaalseid oskusi kui ka iseseisvust, saada teadmisi kõikvõimalikest valdkondadest, kokkuvõtvalt lihtsalt areneda.”
Eduard Transtok lisas, et õppis rohkem oma emotsioone väljendama.
Karl-Markus Kivioja avastas aga, et omandab palju lihtsamini uusi teadmisi ja oskusi läbi tegemiste, mis talle endale meeldivad.
Juhendajate tänu
Hiiumaa noorsootöö keskuse poolt projektis kaastegevad olnud juhendajad Merle
Salusoo ja Liisa Otsak tänavad noori, kes esindasid Lätis nii Hiiumaad kui kogu Eestit väga kõrgel tasemel ning panustasid kõikidesse tegevustesse parimal võimalikul moel. Aitäh, Viktoria Lohk, Minni Simsalu, Katariina Koor, Nataly Sofie Kiisel, Georg Rüütel, Karlis Saarna, Eduard Transtok ja Karl-Markus Kivioja! Täname ka Kärdla kultuurikeskust kostüümide eest!
Noortevahetust korraldas Läti noorsootööorganisatsioon Dari Vari Erasmus+ programmi rahastuse toel. Projektis osalesid Eesti, Läti, Leedu ja Poola noored – ühtekokku 32 noort ja 8 noortejuhti. Hiiumaa noored viis noortevahetusele Hiiumaa noorsootöö keskus.
Liisa Otsak
Hiiumaa Noorsootöö
Keskuse Kärdla
Noortemaja
noorsootöö spetsialist