Pühalepa VAK muutuste keskel

Pühalepa vaba aja keskus oli kuni aasta alguseni teada-tuntud Pühalepa kultuuri- ja noortekeskusena – lisaks uuele nimele tuleb praegu kohaneda ka eriolukorraga.
“Kui eelmistel aastatel oli meie igapäevatöö seotud rohkem laste ja noortega, siis nüüd püüame järjest enam oma tegevustesse kaasata võimalikult laia sihtrühma – kogukonda koos peredega,” iseloomustas Pühalepa VAKi juht Klaire Leigri nime­vahetusega kaasnenud suunamuutust. Huvitegevust ja kultuurielu koordineerisid keskuse töötajad varemgi ja teevad seda ka uue nime all.
Leigri sõnul erineb keskuse praegune igapäevatöö suuresti sellest, mis oli enne eriolukorda. Praegu on nende peamine sihtrühm kodus distantsõppel ja kogu huvi­tegevus peatatud. Kohtumisi kolleegidega ei toimu ja noorsootöötaja on igapäevaselt abiks valla eriolukorra telefoni­liinil, Leigri ise aga teeb tööd “uhkes üksinduses”.
Eriolukorra esimestel nädalatel töötas ta koolimajas, et õpetajaga koos, kuigi kõrvuti klassides, e-koolis ja distants­õppel olevaid lapsi toetada ning kodune õppimine hästi toimima saada. “Nüüdseks on kõik olukorda sisse elanud ja nii olemegi igaüks kusagil omaette töötamas,” kirjeldas ta praegust töökorraldust.
Leigri ütles, et saab iga päev kodust eemal tööl käia tänu sellele, et nende laps saab iseseisva õppimisega hakkama ega vaja kuigi palju abi.
Vaheldus distantsõppele
Distantsõppele vahelduseks sai noorte jaoks välja töötatud sari #NupukasPutukas, mis pakub ideid kodusoleku mitmekesistamiseks. Leigri nentis, et keeruline on seejuures hoida tasakaalu, et mitte koormata nii lapsi kui lapsevanemaid üleliigsete sõnumite ja infotulvaga.
Seepärast piirdusid nad oma sotsiaalmeedia lehe­küljega, millelt lapsed saavad juhendid kätte ka ilma FB kontot omamata ning e-kooliga, millele on juurdepääs nii lastel kui nende vanematel.
“Lastevanematelt saadud tagasisidest loen välja, et neile meie tegevused meeldivad ja midagi sealt endale siiski leitakse,” ütles Leigri. Noorte endi tagasiside aga on, et nad sooviksid vaheajal pigem õppe­tööst puhata ja lihtsalt olla. “Ka see on täiesti arusaadav, kuna eriolukord on meie kõigi jaoks ebatavaline – oleme kõik pidanud sellega harjuma ning ka oma plaane ja seniseid tegevusi ümber kujundama,” leidis juhataja.
Leigri sõnul on täiesti normaalne, kui noored ei taha olla [väljaspool kooli – toim] kaasatud ega soovi tegutseda. “Me kõik kasvame omamoodi ja üks on kindel – lapseks ei ole meist keegi jäänud,” selgitas ta oma arusaama.
Seepärast ei tohikski huvitegevused tema arvates olla väga tulemustele orienteeritud: “Protsess ise on olulisem kui tulemus ning ma ei premeeri kunagi ainult tublimaid, kiiremaid, aktiivsemaid, vaid kui ma tingimata millegi eest tunnustada soovin, siis tunnustan kõiki.”
Suvi ja sügis tulemas
Kuna Pühalepa VAK koordineerib ka osavalla kultuurielu, mõtlevad keskuse töötajad juba suvesündmustele ja isegi sügishooajale, lootes, et millalgi saab korraldada nii jaanitule, muusikafestivali kui ka kohvikutepäeva…
Hiljuti korraldatud küsitlusest laekus hulk ette­panekuid, millega plaanis alustada sügisest: keraamika, käsitöö, loodusmatkad, kokkamine, muusika jms. “Kõigele vaatamata mõtleme siiski tuleviku peale,” märkis Leigri.
Siiski on tulevikuplaanid mitmeski osas juba muutunud. Nii lükkuvad sügisesse Portugali õpetajate töövarju nädalad, samuti Tõrva valla ja Saaremaa noortekeskuse külaskäik, Pernova hariduskeskuse loodusringi noorte võõrustamine. Praegu veel on lootust, et keskus saab läbi viia juunisse planeeritud töö- ja puhkelaagri. Lootusrikkad on nad ka septembris algama pidanud kaheaastase Erasmus+ projekti suhtes, milles Eesti poolt osalevad Pühalepa VAK, Palade põhikool, Suure­mõisa lasteaed-põhikool ja partnerid on Kreekast, Portugalist ja Küproselt.
Senistest koostööpartneritest tõi ta esile eriti Emmaste VAKi ja Hellamaa perekeskuse, samuti lasteaiad ja koolid, kellega koos on tehtud ühisprojekte ja korraldatud sündmusi.
Ruumid ja juhendajad ootel
Nagu varem, nii ka praegu, on keskuse hallata Lossihoov, võimla ja käsitöö­maja, kus asuvad puutöökoda, keraamika­koda ja kunstiklass. Eriti rõõmus on juhataja keraamikakoja üle, kuna aastaid on Pühalepas olnud ainuke noortekeskus, mis tegeleb ka lasteaialaste, HEVõpilaste ja erivajadustega noortega ning seda just tänu keraamikale.
Keskus on püüdnud oma ressursse võimalikult palju jagada ja teha koostööd, näiteks on neil ringijuhendajaid ka Kärdlast ja Käinast ning osalejaid ka väljastpoolt osavalda.
Lisaks töötasid keskuses noorte robootika-, inglise keele, vene keele, pilli- ja ansambli-, male-, spordi-, puutöö- ja kunstiring. Täiskasvanud said tegeleda rahvatantsu, koorilaulu või jõusaali­treeningutega. Noorte­ringid olid enamasti seotud tunni­plaaniga, et võimaldada mitmekülgset huvitegevust ka neile lastele, kes pärast koolipäeva koolibussiga koju sõitsid. Seepärast oli paljude ringide juhendamine just õpetajate õlul ja rohkem õhinapõhine töö kui tasuv lisakoormus.
Kõrgelt hindab juhataja rühmajuhendajaid, kes teevad oma tööd kire ja pühendumusega, tunde või raha lugemata. Leigri on kindel, et just isikuomadused, mitte kraadid ja diplomid, teevad inimesest hinnatud ja asendamatu juhendaja.
Tema arvates võiks keskuses nii huvitegevust kui juhendajaid rohkemgi olla, kuna ruume ja võimalusi jagub. Leigri avaldas lootust, et kogukonnas on inimesi, kes midagi väga hästi oskavad ja oma teadmisi teistega jagada sooviksid ning kutsus kõiki aktiivseid ja energilisi inimesi üles keskusega ühendust võtma ja oma ideedega välja tulema, et mõelda juba ajale, mil eriolukord läbi saab.
“Eriolukord on hea aeg analüüsida seda, mis juba tehtud ja planeerida tulevikku,” on Klaire Leigri sõnum.