Pidu lisab koolilõpetamisele hoogu

Argo Nurs

Põhikangelasteks üheksandikud
Kärdla põhikoolis on praegu kaks 9. klassi, kus õpib kokku 27 õpilast. Varem olid nad üks klass, kuigi klassi suurus ületas ettenähtud piiri, mis on
24 õpilast. “Seda võimaldas kooli hoolekogu otsus, aga sügisel nägime, et nad võiksid siiski olla kahe eraldi klassina, sest see aitaks lõpuklassis rohkem keskenduda ja oleks rohkem aega neile,” rääkis kooli õppejuht Liisi Mäeumb­aed. Tema sõnul toimuvad mõlema klassi tunnid küll eraldi, kuid klassitund on koos ja muu sotsiaalse elu mõttes on nad nagu üks klass. Mõlema klassi klassijuhatajaks on Timo Lige.
Eelmisel aastal oli õpetaja Lige klass vastuvõtu esmakorraldajate hulgas. “See on nii lahe, kui õpilased saavad kokku puutuda eri valdkondade professionaalidega ja teha seda ühel aastal sündmuse korraldaja rollis ja teisel aastal ise keskmes olles,” tõi ta esile uue traditsiooni plusse.
“Kui ma praegu oma õpilasi vaatan, märkan, et nad on kuidagi äkki suureks kasvanud. Ma ise olen võibolla täna rohkemgi elevil kui õpilased,” kommenteeris ta oma mõtteid-tundeid keset melu, mis enne piduliku vastuvõtu algust õhus oli.
Üheksandikud ise paistsid end tundvat üsna pingevabalt. Ülikondades ja lipsustatud noormehed ning pidukleitides ja soengutega neiud olid päris enesekindlad, ehkki keskmisest valjemast kõnest, hõigetest ja naeruhoogudest võis välja lugeda, et väga tavaline see olukord nende jaoks siiski polnud.
“Pikka kleiti olen enne ka kandnud,” ütles Emma ja demonstreeris naerdes aukartustäratava kõrgusega kontsakingi. Tema kaaslased, Eliisa ja Viktooria olid samuti ilusates pikkades kleitides, kuid nende jaoks oli see esmakordne kogemus. Mirjam aga oli valinud lühema piduliku kleidi, nagu mitmed teisedki neiud. Pikemaks jutuajamiseks ei tekkinud võimalust, aga neiud jõudsid öelda, et neid selline sündmus kohmetuks küll ei muuda. Nad olid nõus, et näiteks etiketi kohta raamatust lugemine ja kellegi jutu kuulamine annab teadmisi, aga see veel ei tähenda, et etiketi järgi käitumise oskus on käes. Kahjuks jäi küsimata, mida nad etiketi vajalikkusest arvavad.
Õpetaja: Jätkamist väärt tava
Kutsutute hulgas olid praeguste üheksandike teisedki klassijuhatajad – Lili Käär, kes oli klassijuhatajaks päris alguses ja Tiiu Heldema, kes oli klassijuhatajaks kuuendal õppeaastal. Samuti olid vastuvõtule kutsutud lõpuklassides tunde andvad õpetajad. Põgusast vestlusest kohalviibinud õpetajatega jäi kõlama mõte, et õpilastele on sellised üritused kasulikud, sest annavad kogemuse, mida tavalises koolitunnis või kodus ei saa. Selle kohta, kui valmis on 9. klassi õpilased kooli lõpetamiseks, arvasid õpetajad, et küpsusaste on erinev, kuid nad loodavad, et kõik õpilased jõuavad edukalt põhikooli lõpetamiseni.
Direktori vastuvõtt toimus Kärdla Muusikakooli kaunis saalis. Auväärse vana hoone kõrge laega saal rõhutas sündmuse pidulikkust ja lumi­valgete maani laudlinadega kaetud lauad toetasid tava­pärasest koolimelust erinevat meeleolu. Taustaks kõlas rahulik džässilik muusika.
Saalis ootas kooli direktor oma külalisi ja nagu vastuvõttudel tavaks, tervitas ta ükshaaval ruumi sisenejaid. Nagu direktor hiljem ütles, on nad rakendanud koroona­viiruse ohu tõttu soovitatud ennetus­meetmeid ning otsustasid kätlemistseremoonia esialgse plaani kohaselt läbi viia.
Kui muusikalise etteastena tuli esinema Palade trummi­ansambel, hakkasid kõlama hoopis teistlaadsed rütmid. Ansambli noored liikmed ja nende juht Thilo Fürstenberg esinesid kaasatõmbava innuga ning lisasid koosviibimisele oma kärtsu-mürtsuga veelgi nooruslikku energiat.
Järgnenud sõnavõtus pöördus direktor kohalolijate poole mõtlemapaneva sõnumiga: “Unista suuri unistusi ja naudi väikseid rõõme!” Ta rääkis sellest, et just suured unistused panevad vere vemmeldama ja end elusana tundma. Samas hoiatas ta unistustest sõltuvusse jäämise eest, mis võib juhtuda, kui täiel rinnal elama hakata alles siis, kui mõni unistus on hambad risti punnitades saavutatud. “Kuidas siis tegutseda?” esitas ta küsimuse ja andis kohe ka oma soovituse: “Ole tänulik väikeste võimaluste eest. Hakka olema tänulik juba täna. Näiteks on põhjust olla tänulik oma klassikaaslastele ja õpetajatele.”
Omalt poolt tänas direktor kõiki õpetajaid panuse eest, tuletades ühtlasi meelde tarka vanasõna: üksi võid minna, kuid koos jõuad kaugemale.
Veel üllatusi
Siis oli käes aeg pöörata tähele­panu seina ääres fantaasia­rikkalt kaetud lauale. Pakutavaid suupisteid tulid tutvustama põhiliselt Tallinnas tegutsevad, kuid aeg-ajalt Hiiumaale värskeid toiduideid toovad kokad Taavi Maiste ja Denis Bobrovnikov. Nad tänasid omakorda võimaluse eest Kärdla põhikooli projektis osaleda ning kiitsid väga oma noori abilisi ja nende kiiret õppimisvõimet. “Tegime kaheksanda klassi õpilastest, kel pole toiduvalmistamisega kuigi palju kogemusi, gurmee­restorani kokad, kes said hakkama suupistetega, millel on kümmekond komponenti,” oli nende lühike kokkuvõte kuuetunnisest koostööst.
“Kokkade peal oli eriti suur vastutus, et pidulik vastuvõtt õnnestuks. Mõtlemist ja nuputamist oli neil palju ning nad tulid sellega edukalt toime. Osa ettevalmistusi said nad teha kooli õppeköögis, aga kuna see asub maja teises otsas, siis viimane lihv anti saali kõrval asuvas ruumis,” kirjeldas Liisi Mäeumbaed veel üht külge korraldustöödest.
Vastuvõtu toitlustuspoolt toetas Hiidlaste koostöökogu Leader programmi vahenditest, projekti “Kohalik toit on tervislik ja trendikas” kaudu.
“Kes teab, võibolla tärkas mõnes õpilases täna kokaks saamise soov, sest sellised oma ametist vaimustunud säravad tüübid on suurepärased õpetajad ja suunajad,” jagas koolidirektor rahulolu heade koostööpartneritega. Lisaks jagus tal tunnustavaid sõnu kogu korraldusmeeskonna ja selle eestvedaja, huvijuht Eliisa Liiase kohta.
Vapralt pidasid peo lõpuni vastu korraldustoimkonda kuulunud 8. klassi õpilased Kreete ja Lill, kel oli vastutusrikas ülesanne olla teenindajateks ja hoida silma peal, et laudade ääres kõik laabuks. “See ei olegi nii keeruline, kui algul arvasime. Sellist suurt pidu üksinda ei saakski teha, peabki olema palju abilisi ja igaüks teeb oma osa,” tõid nad välja oma tähelepanekud ning väsimuse märke vähimalgi määral ilmutamata jaksasid kaasa tantsida ka peo lõpul, tantsuringis.
Laudu kaunistanud lille­seaded valmisid samuti 8. klassi õpilastest koosneva toimkonna kaasabil. Nagu eelmisel aastal, juhendas õpilasi Hiiumaa ametikooli floristi juhtõpetaja Hebe-Kai Kann. Lilled olid asetatud suurtesse kristallkaussidesse, milles nende haprus lausa imeliselt esile tuli.
Peolised tantsisid üheskoos ka mõned tantsud – see kuulub ju tihti pidulike vastuvõttude juurde. Seekord tantsiti klassi­kaliste peotantsude asemel lihtsamate sammudega tantse, mille õnnestumiseks oli tehtud eeltööd õpetaja Maigi Taelma tantsutundides. Eliisa Liias ütles, et tema arvates on viimane tants – kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole – “nagu kirss tordil, sest koos tantsisid õpilased ja õpetajad ja see on ilus sümbol” .
Peo lõpuks ühistants ja ühispilt
Liias tõstis veelkord esile 8. klassi õpilaste tähtsat osa 9. klassile korraldatava vastu­võtu ettevalmistamisel: “Rühmad, millel olid erinevad ülesanded ja mida suunasid juhendajad-õpetajad, said kõigega tublilt hakkama. Päev oli intensiivne, kuid märkasin õpilaste juures väga kiiret edasiminekut. Seda ei olnud, et keegi oleks istunud nii­sama või leidnud ettekäände ära­minemiseks või muuks taoliseks. Oli selline ühise asja tegemise tunne.”
Pidulikku vastuvõttu juhtis Arno Kuusk, kes samas rollis oli ka eelmisel aastal. Oma ladusal moel jälgis ta, et pidu kavakohaselt kulgeks. Tantsud tantsitud, kutsus ta kõiki ühispildile. Algusest lõpuni jäädvustas sündmuse fotodele Argo Nurs. Tema kaamera ette võisid astuda kõik, kes soovisid peost mälestuseks fotot, olgu üksi või mitmekesi, koos sõbra või sõbrannaga või hoopis koos oma õpetajaga.

KATI KUKK