Minister: Tuleb keeruline õppeaasta

Haridusminister Liina Kersna ennustas reedel Hiiumaa haridustöötajatele kõneldes, et algav õppeaasta tuleb kindlasti keeruline.
Eelkõige lihtsustatud karantiinireeglite tõttu, milles on küll kokku lepitud, kuid mis esialgu tekitavad segadust. Suurima muudatusena ei pea vaktsineeritud inimesed 1. septembrist lähikontaktsena karantiini jääma ja see ei ole nii ainult koolikeskkonnas, vaid ka üldiselt.
Esimene segadus oli juba Tartus katoliku kooliga, mis alustas tööd enne esimest septembrit ja kohe jõudis koroonahaigus ka kooli ning terviseamet saatis kaks klassi­täit lapsi karantiini.
“Siin kahe kohtumise vahel ma lahendasin seda olukorda, et haridusministeerium saadab terviseametile kirja, et see korraldus hakkaks kehtima varem ja lubataks lihtsustatud karantiinireegleid rakendada varem kui esimesel septembril, et need lapsed, kes on praegu karantiini määratud, saaks kontaktõppes jätkata, kui nad testid ära teevad,” selgitas minister Kersna.
Edaspidi saab olema nii, et kui haige inimene tuleb kooli, siis koolis kehtestatakse lähikontaktsetele lihtsustatud karantiinireeglid. Ka on koolidel lastesõbralikud kiirtestid, millega saab kohe koolis lähikontaktseid testida. 72 tundi hiljem terviseamet tuleb ja teeb koolis PCR testi. Koju peaksid siis jääma need, kes annavad positiivse testitulemuse.
Suur muudatus
Kersna märkis, et see on täiesti uus lähenemine, küll mitte maailmas, aga Eestis. “Väga paljud riigid teevad seda ka esimest korda, näiteks Soome läheb haridusaastale vastu põhimõttega, et neil ei ole hariduses piiranguid, Suurbritannia samuti hariduses piiranguid ei tee. Vaatame, kuidas meil see testimine läheb,” ütles minister. Ta avaldas lootust, et kõik läheb hästi ja lähi­kontaktseid ei ole vaja saata n-ö distantsile.
Minister kiitis Hiiumaa haridustöötajaid ja noori, kes on rohkem vaktsineeritud kui Eestis keskmiselt. Nende suhtes, kes ei saa või mingil muul põhjusel ei vaktsineeri, kutsus ta üles mõistmisele. “Koolipsühholoogide ühingu esinaine Karmen Maikalu on südamele pannud, et koolikeskkonnas ei oleks sel teemal stigmatiseerimist. Lapsed võtavad täiskasvanute käitumise üle ja meil on täna teada juba vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste kiusamis­juhtumeid,” tõi Kersna näite ja kutsus õpetajaid olema tähele­panelikud.
Muid meetmeid
Kuna vaktsineerimisest üksi ei piisa ja haigestuda võivad ka vaktsineeritud, soovitas minister õpetajatel kasutada ka muid ennetamise meetmeid, selleks, et koole saaks avatuna hoida.
Õuesõpe, nn mullisüsteem, kus koos õpib väike grupp õpilasi, kes teistega kokku ei puutu ja hajutatus, milleks koolis piisab ühest meetrist.
Samuti soovitas ta korralikku ventilatsiooni ja klassiruumide tuulutamist. Raha CO2 andurite soetamiseks loomuliku ventilatsiooniga
klassiruumidesse lubas minister kohalikele oma­valitsustele kriisimeetmete ülejäägist, kokku 2,6 miljonit eurot.
Murekohad
Distantsõppega kaasnenud muredena tõi minister välja kaasnenud õpiraskused, õpilaste vähese liikumise ja sellega kaasnenud vaimse tervise probleemid. Õpilünkadega õpilaste abistamiseks on ministeerium koolipidajatele eraldanud lisaraha 40 eurot lapse kohta.
Nii on koolidel õpiraskustes õpilaste abistamiseks kasutada sel poolaastal
6 miljonit eurot, järgmiseks poolaastaks lubas minister valitsuselt lisaraha küsida.
Koostöös koolipsühholoogide ühinguga avab ministeerium 1. septembrist kooli­psühholoogide nõuandeliini, mis on avatud nii õpetajatele, õpilastele, vanematele kui ka laiemalt noorte inimestega tegelevatele inimestele, nagu noorsootöötajad, huvikoolide töötajad. “Kõik on teretulnud sinna helistama ja küsima koolipsühholoogidelt nõu.”
Nõuandeliini number, kust küsijale vastatakse, on eesti keeles 1226, numbrilt 1227 vastatakse vene keeles.