Praegu on lasteaedade lõpetamise aeg ning teadupärast on põhikink lastele sel puhul nutitelefon. “MILLIST nutifoni osta?” on küsimus armastavate vanemate suul.
Mina asendaksin selle küsimusega: “MILLAL nutifon osta?” Ja vastaksin: “Siis, kui ostad oma lapsele Jordani tossud, pudeli viina või Ferrari.” See tähendab, et ei olegi vaja osta, selle võivad lapsed ise hankida kunagi hiljem oma raha eest.
Teadagi, kellelegi ei meeldi targutajad, aga targutama ma just hakkan. See on minu missioon. Mina nimelt läksin trotsi täis aastal 2016 väite peale, et esimese klassi lapsele PEAB OSTMA telefoni, sest kõigil teistel on ja ilma ei saa.
Seega – meie lapsed ei saanud.
Tahtsin lihtsalt proovida ja jagan oma kogemust. Neli esimest aastat elasid õnnelikult telefonita, isegi ei kurtnud. Ma ei leia, et inimesed sünnivad maailma, et olla täpselt teiste moodi, ikka igaühe väärtus on selles, milles ta on isemoodi. Sellele ei vaidle vastu ka lapsed. Ometi – saatuse tahtel tulime kusagilt reisilt teiselt poolt maakera sellisel halval ajal keset kooliaastat, kus saabumise päeval oli neile ootamatult vaja valget särki ja viigipükse, jõuluvana loosipakki, viit eurot kohe kooli ja muud üllatuslikku ja nad pidid kasutama uue info edastamiseks palju kordi sõprade telefone. Niisiis said poisid erakorraliste olukordade lahendamiseks nuputelefonid.
Millegipärast tekkisid neile nutitelefonid nüüd, mil kuues klass poole peal. Ja see on selgelt liiga vara.
Lapsed ei vaata aju arendavaid programme, nad ei kasuta matemaatikaäppe, nad ei tuvasta telefoniga laululinde, isegi kaarti pole neil vaja. Nagu sedastab meie ajuteadlane Jaan Aru – isegi “arendavad mängud” takistavad arengut ja on vaid sõltuvust tekitavad.
Lastel ei ole vaja nutitelefoni.
PUNKT!
Lapsed lepivad oma vanematega päevaplaani kokku. Nad oskavad minna ise ringidesse, nad orienteeruvad oma ümbruskonnas tänavate, majade, poodide, bussipeatuste, puude, kivide, järvede järgi.
Ah, et vanemad muretsevad? Need lapsed, kellel on telefon, on sageli kadunud ja vanemad paanikas. Küll on jäänud telefon laadimata, sisse lülitamata, on läinud kaduma või on välja lülitatud meelega. Neis peredes, kus lastel pole telefoni, peavad vanad kokkulepped ning kõik toimib kui kellavärk ja vanemad ei muretse. Seega on telefonita elu rahulikum kogu perele.
Küsimusele, MILLAL on õige aeg nutifoni osta, on minu poolt vastus: pole õiget ega head aega zombistumiseks. Nutifoni ei peaks ostma vanemad, selle ostavad lapsed hiljem oma raha eest.
Mitte kunagi pole õige aeg osta oma lastele midagi, mis tekitab nii suurt sõltuvust.
Millal ostaksid talle esimese sigaretipaki, pool liitrit viina või teeksid kasutajakonto pornosaidile?
Selle järgi tead, millal osta nutitelefon.
TUULI ROOSMA
Kahe lapse ema
Ilmunud sotisaalmeedias lastekaitsepäeval, 1. juunil.
