Millal saab lahenduse Hiiumaa muuseumi ruumikitsikus ja valmib museaalide hoidla?

Muinsuskaitseameti uus peadirektor Liisa-Ly Pakosta: “Täna [26. juuli] hommikul oli koosolek, arutasime ruum ruumi haaval selle üle, et testida ja vaadata, kas õnnestub samadele ruumidele võib-olla veel funktsioone juurde leida, et neist oleks kohalikule rahvale veel rohkem kasu. Inimesed on kohapeal sellega [museaalide hoidla ehitusprojektiga] nii palju tööd teinud, palju asju läbi mõelnud ja protsess on nüüd sellise koha peal, kus on vaja ainult riigikogu ja rahastus­otsust. See otsus oleks igati mõistlik teha. Ega ainult Hiiumaa pole hädas museaalide hoidmisega, terve Eesti on. Ainult Eesti rahva muuseum on need kogud saanud tehtud, aga meil on ju terve hulk muuseumivara, mis on väga halvas seisus, sest on hoitud väga halbades tingimustes. Hiiumaa puhul on otsustatud ehitada pärandihoidla eraldi, kuna see on kaugem kant ja et hiidlased ei peaks hakkama mandril igal pütsikul ja lüpsikul järel käima.
Mandrirahvale oleks väga kasulik, kui hiidlased ehitaksid oma väiksema hoidla valmis enne kui hakata suuri pärandi­hoidlaid ehitama. Siin [projektis] on palju uuenduslikke asju, mida saab testida väikeses formaadis, et kuidas see tööle hakkab. Oleks väga tark teha see hoidla siin Hiiumaal võimalikult kiiresti valmis, et saaks tõesti katsetada ja näha, enne kui me hakkame suuremat, Põhja-Eesti pärandihoidlat ehitama. Äkki siit tuleb mõni viga välja – à la küttega põrand vale koha peal – mida siis me selles suuremas hoidlas enam ei korda ja teeks teistmoodi. Sellepärast oleks tohutu oluline, et saaks selle Hiiumaa hoidla kohe töösse ja kui hakata mandril tegema, siis olla juba targem. Mina omalt poolt lükkan teemat küll, aga otsuse tegija on kultuuriministeerium ja rahandusministeerium ja kõige rohkem ikkagi riigikogu. Iga hiidlane, kes kedagi riigikogus teab, peaks talle helistama ja ütlema – kuule, see meie hoidla, meil on sellest kasu.”

Küsis HARDA ROOSNA