Lavastaja: Oleme hea kontakti saavutanud

Lavastaja Lembit Peterson ütleb, et Theatrumi etendusi on Hiiumaal alati hästi vastu võetud – sestap toobki ta Suure­mõisa lossi Molière “Misatroobi” kaks etendust, esimese täna, teise homme õhtul.
Olete Misantroopi lavastanud kahel korral ja suure ajavahega: 1986 ja 2011 – mis on neis kahes lavastuses erinevat?
Lavastaja Lembit Peterson: Varasemas lavastuses mängisin ise kaasa, Alceste’i rollis. Seega on raske võrrelda, ma pole seda lavastust tervikuna näinudki… väljaspoolt vaatajana. Kunagi oleks kindlasti huvitav pikemalt analüüsida ja kahe etenduse erinevused välja tuua. Ma arvan, et sisuline lähenemine on kaunis sarnane. Molière’i loodud karakterid on ajatud, sest ta on osanud näha inimloomuse olemust, selle olulisi jooni, vooruste ja pahede keerulist põimingut inimhinges. Ja see pole aegade jooksul muutunud. On muutunud välised olukorrad ja neid saab teatris edasi anda suure tinglikkuse astmega. Püüame luua silla barokiajastu ja meie ajastu inimeste vahele. Mängus on see väga võimalik.Varasema etenduse tõin välja
1986. aastal tollase Noorsooteatri (praegune Tallinna Linnateater) väikeses saalis. Mängisime seda mitmel pool Eestimaal peamiselt teatri­lavadel. Uuem variant esietendus Kadrioru lossis ja selle etenduse mängimise tarbeks oleme otsinudki mõisatüüpi hooneid ja saale. Suuremõisa loss sobib selleks suurepäraselt. Etenduse jaoks kasutame suurt saali, kuhu mahub 90 vaatajat.
Mis võtmes te Misantroobi vaataja ette toote, on see komöödia?
LP: Molière kirjutas komöödiaid, ta ei kirjutanudki tragöödiaid. Ehkki ta unistas saada tragöödianäitlejaks. “Misantroop” kuulub tema loomingus nn kõrgkomöödia stiili. Traagilise tunnetus on Molière’il tugev. Tal on naerev ja nuttev mask kogu aeg kõrvuti, mõnikord ei teagi, kas nutta või naerda.
Kas kunagi ehk võiksite taas lavastada midagi ka ekstra Hiiumaa jaoks nagu näiteks “Tuule­saared” Tahkunas?
LP: Kindlasti oleks huvitav taas Tahkunas midagi lavastada. Mõtlen selle peale kindlasti, kui tekib konkreetne huvi. Seni on Theatrumi etendused saarel väga hästi vastu võetud. Mul on tunne, et oleme hiidlastega hea kontakti saavutanud. Mõeldes Pagnoli “Tuulesaartele”
Maria Petersoni lavastuses, Jon Fosse “Ühele suve­päevale” ja külalis­etendusena mängitud Elioti “Kokteiliõhtule” minu lavastustes. Samuti sai hea vastu­võtu osaliseks möödunud aastal mängitud “Misantroop”, mis andiski julgust sama etendusega ka sel aastal tagasi tulla.