Connect with us

Uudised

Kuus vaprakest viimast korda koos laval

Tantsuõpetaja Tiina Kaevu stuudio viienda lennu tüdrukute kohta ütleb õpetaja mitu korda, et nad on vaprad. Kolmel aprillikuu päeval näeme neid – Säde-Reete, Linda, Eliisabet, Maribel, Maria ja Liis – viimast korda koos laval, tantsuetenduses “Daam vihmavarjuga” 12 aastaga omandatud oskusi esitlemas.

Tiina Tantsustuudio ehk Tt-stuudio on töötanud 17 aastat. Iga kahe aasta tagant lõpetab üks lend ja kokku on stuudiol täpselt 50 vilistlast. Kohe-kohe lisandub neile viienda lennu kuus lõpetajat. Vestlesime nende ja õpetaja Tiinaga peale ühte proovi Kärdla kultuurikeskuse kitsukeses esinejateruumis.

Lõpuetenduseni oli siis jäänud veel kolm nädalat. Küsisin tüdrukutelt, kas enne lõpuetendust on natuke ka närv sees – natuke nagu lõpueksam ka ju.

Säde-Reete ütles, et natuke ikka teeb murelikuks, aga pigem püüab ta võtta sellest viimast ja nautida seda kõike. “Kurb on, et see on viimane esinemine ja rohkem me ei saa koos tantsida,” tõdes ta.

Linda aga lõpuetendust eksamiks ei pea: “See on pigem meie viimane kõik-koos-tants,

kus me kõik pigem naudime seda. Ma ei usu, et Tiina – isegi kui midagi valesti läheb – siis ta ei ole kunagi kuri. Me läheme lavale esinema ja tema ootab, et me anname endast maksimumi.”

Tt-stuudios harjutab 200 tantsijat, lisaks kuuele põhirühmale on Tiina Kaevul veel kuus ettevalmistusrühma ja kaks naisrühma. Küsimusele, kas selline koormus on normaalne, vastab Tiina, et tema jaoks on. Ja naeratab nii, et esinejateruum on selle naeratuse sära täis. Niimoodi särab Tiina igas proovis. “Eks ma vahel torisen ka, aga vist muudmoodi kui rõõmuga ka ei saa – siis nad läheks mu juurest ära, kui ma toriseks kogu aeg.”

Maribeli sõnul on Tiina ikkagi õpetaja, mitte sõbranna ehkki koos on oldud 12 pikka aastat, aga nii ongi hea: “Kui vaja on, siis ta teeb kriitikat ja tunnis ikka ütleb, et see pole nii või tee seda paremini, aga peale esinemisi on ta väga tore ja pigem ütleb, et ärge muretsege, kui midagi sassi läks,” rääkis Maribel. “Mina arvan, et õpetaja autoriteet on hea, siis me ikkagi kuulame teda ja mitte ei suhtle nagu omavanusega.”

Väärtuslikku kaasa võtta

Maria ütles, et tantsimine on olnud hea treening ja aastatega on tantsijatest kujunenud hästi tore seltskond. “Kindlasti oleme saanud ka järjekindlust ja püsivust, kui oled ühe asjaga nii kaua tegelenud,” loetles ta väärtuslikku, mida stuudiost kaasa võtta.

Natuke on ta kurb, et nüüd lähevad nad peale gümnaasiumi lõpetamist n-ö maailma laiali. “Hiiumaa küll ühendab meid kõiki, aga siiski võib-olla on raske leida seda ühist aega edaspidi,” tõdes Maria.

Liis, kes rühmaga liitus alles 2017. aastal olles siis juba 15aastane, ütles, et tal on selle võimaluse üle väga hea meel. “Olen saanud väga palju oskusi, arvan, et enne seda, kui ma rühma tulin, ma ei osanudki tantsida. Vähemalt ei osanud nii nagu ma praegu oskan – olen enda arvates päris palju arenenud.”

Eliisabet, kes tantsib peaosa, ütles, et on enda arust täielik vastand Mary Poppinsile, näiteks ei viitsiks ta võõraste laste järele vaadata, see on amet, millega Mary leiba teenis, aga tantsuoskused annavad n-ö tööriistad, millega see roll luua. “Saan anda tantsule selle tegelase iseloomu ja läbi tantsu luua siis inimest – anda nagu mõista, kes sa oled,” selgitas ta.

Vaprad ja visad

Õpetaja Tiina sõnul on iga tantsurühm oma nägu. “Nende tüdrukute kohta ma ütlen, et nad on vaprad ja visad, sellepärast, et sellel rühmal on olnud väga palju, moodsa sõnaga öeldes kaadrivoolavust – nende rühmast on väga palju tüdrukuid läbi käinud ja nemad on need kuus vaprakest, kes on lõpuni tantsinud,” rääkis õpetaja Tiina.

Selgus, et päris esimesest seltskonnast, kes selles rühmas alustasid, ei ole lõpetamas mitte kedagi. Tiina Kaev selgitas, et stuudio üks rühm koosneb kahest aastakäigust ja rühmas tantsis juba enam kui kümme tüdrukut, kui nemad liitusid.

“Selles mõttes haruldane ja huvitav rühm, et ärakukkujaid oli ja katsetajaid oli palju ja need tüdrukud on siis need, kellega oleme viimased aastad väga mõnusasti saanud koos olla ega ole pidanud enam selles kartuses sügisesse minema, et äkki keegi läheb ära. Nemad on olnud vapralt minuga koos.”

Koos stuudiolastega tuldi ka läbi kahest koroonaaastast, mis tõmbas kriipsu peale väga paljudele esinemistele, isegi trenni teha ei saanud. Koos saadi üle ka kurbusest ja pettumusest, kui eelmise lennu lõpuetendus lõpuks jäigi ära. Nagu ka vilistlaskokkutulek ja stuudio 15. sünnipäeva pidugi.

Seda, kas keegi neist oma erialavaliku ka lava ja tantsuga seob, on veel vara öelda – plaanid on kõigil lahtised veel ja lõpueksamidki alles ees, aga esialgu on kõik oodatud tantsuetendustele, mida hoolega ette valmistatud.

Ühe sellise etenduse ettevalmistamine on väga suur töö – palju proove, palju trennitunde, palju samme – kõigi stuudioaastatega tantsitud sammudega jõuaks tantsija ehk kuule ja tagasigi.

Trennid, proovid ja esinemised on stuudio juhatajal kõik ilusti üles märgitud. Nii et sellist statistikat saaks teha küll, kui kõik tantsukorrad läbi korrutada keskmise sammude arvuga, mida üks tantsija näiteks tunni aja jooksul teeb.

HARDA ROOSNA

ÜKS KÜSIMUS

Miks tänavust lõpuetendust, mille peategelaseks võluv lapsehoidja Mary Poppins, tasuks vaatama tulla?

Tantsuõpetaja Tiina Kaev: “Etendus on eriline juba sellepärast, et neid tüdrukuid, kes on kaksteist aastat Hiiumaa publikut võlunud ja rõõmustanud rohkem enam koos laval ei näe – viimane võimalus! Võib-olla siiski kevadel ja suvel mõnel väiksemal ülesastumisel siiski, kuid sedasi mitte. Ja etendus on väga tore, sest väga vahvad tegelased on laval ja lugu on tore, on head osatäitjad, ilus muusika, huvitavad kostüümid ja kaunis koreograafi a. Etenduses on 29 tantsu, aga päris kõik stuudio kakssada tantsijat etenduses kaasa ei löö. Päris pisikesed, lasteaiarühmades tantsijad ja esimese klassi õpilased tantsivad enne etenduse algust, kuna etenduse valmimise protsess on oluliselt keerukam kui tavalise kontserdi kokku panemine ja esinejate kannatus peab olema väga pikk. Kuna rühmanumbrid on väiksed illustratiivsed vahepalad etenduses ja peamiselt on laval solistid, siis see aeg, mis lava taga tuleb veeta rühmatantsijal, on väga pikk. Esimese klassi jaoks on see natuke liiga palju, nii et nemad tulevad saali etendust vaatama, aga enne saavad ka tantsida.”

Küsis HARDA ROOSNA

Veel lugemist:

Uudised

Reede õhtul avati Kõrgessaare Vaba Aja Keskuse juures Artur Valgu mälestuspink pühendusega kohaliku kultuuri- ja spordielu edendajale ja peeti taas maha tema algatatud kevadine...

Digileht

Hiiu Leht 26. märtsil Artur Valk sai Kõrgessaarde pingi Lehtmas mäestati külmale maale viiduid Miks olid vanasti madalad pingid? Köik Jütud | Eesti keel...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...