Alati on paras julgustükk kolida keskealisena hoopis teise elukeskkonda, eriti kui see on saar ja sellevõrra suletum nagu Hiiumaa seda on. Reelika Kasemägi võttis selle ette, korrates nüüd Ave Alavainu mõtet, kuidas ta abiellus läände.
Mere taha kolimise tükist jäi Reelikale veel väheks, sest ta võttis nõuks Mae Lenderi nime all panna saar ja tema lood “Minu Hiiumaa“ raamatusse, millest neil päevil ilmus taaskordne trükk, lisaks mõned uued peatükid.
“Lühidalt: Tõnis tõi,“ ütleb Mae (kasutan kirjanikunime, sest jutt käib ju ikka raamatu ümber – RV). Kümme aastat tagasi, mil ta jala Hiiumaale toetas, polnud ta saarel käinudki. Põlise viljandlasena viisid käigud alati Saaremaale.
Kakskümmend aastat tagasi istus värskelt Maaülikooli lõpetanud keskkonnakaitsja Tuuli Tammla Tartus raamatukogus ja lappas maakonnalehti, lootuses tööd leida. „Nii võib rääkida maakonnalehtede tähtsusest,“ naerab...
Järgmisel aastal 60. juubelit tähistava Folkboot-tüüpi jahiga on seilanud nii olümpiamedalist kui ka Hiiumaa noored purjetajad, kes eelmisel nädalal läbisid Muhu Väina regati.
Esimest korda Muhu Väina regatil võistelnud noorte hiidlaste meeskond folkboodil Tšaika sõitis regati lõpuni ja täitis sellega kuhjaga endale võetud eesmärgi.
Kui paari nädala eest hakkas Hiiumaa sotsiaalmeedias levima üleskutseid kirsse korjama tulla, siis küsiti isekorjatud kilo eest 4 eurot. Mõni aeg hiljem pakkusid kirsiaednikud...
