Eelmise nädala pidulikku sündmust, Kärdla koolimaja nurgakivipidu varjutab mure, et hoone valmimisaja lükkumise tõttu peab koolipere asenduspindadel õppima ja töötama kaks kuud kauem.
“See on probleem, ei ole küsimustki,” ütles Kärdla põhikooli hoolekogu liige Tanel Esta. “Algul, kui see projekt tuli, sain ma enam- vähem niimoodi aru, et püütakse teha nii, et asenduspindade aega ei olekski ja ainuke probleem oli, kust saaks õpilaste toitmiseks söökla. Pidi olema nii, et teist koolimaja ehitatakse ja vana võetakse maha suvel.”
Samas ütles Esta, et saab aru ka sellest, et probleeme võib ette tulla: “Ju see on ehituse värk – ega seal mingit pahatahtlikkust pole, kõik asjad ei lähe niimoodi nagu tahad, aga kindlasti on see probleem – mu enda lapsedki peavad siis käima nii-öelda mööda küla ja otsima, kus su klass on.”
Vallavalitsuse algne kava oli, et ehitaja saaks uue Kärdla koolimaja valmis aastaga, tänavu 1. septembriks, tööde lõpptähtaeg oli 30. september. Vanast, 1975. aastal valminud koolimajast, mis läheb lammutamisele, pidanuks koolipere välja kolima siiski varem, 1. märtsil. Seega oleks kool asenduspindadel pidanud töötama kokku kolm ja pool kuud, õppeaasta lõpuni ehk 14. juunini. Sügisest aga saanuks õppetööd alustada juba uues majas.
Nüüd, kui koolimaja valmimine on lükkunud aasta lõppu, saab vanas koolimajas õppetööga jätkata eeldatavasti 15. maini. See tähendab, et kooliaasta lõpul tuleb asenduspindadel olla kuu aega ning sügisest samal moel alustada ja jätkata uut õppeaastat. Asenduspindadel, mis asuvad eri hoonetes, peab koolipere seega veetma kokku viis kuud.
Miks koolimaja hilineb?
Kui algselt oli koolimaja ehitaja OÜ Ehitus5ECO töödega graafikus, siis takistused tekkisid pisut hiljem. Teisipäeval, kui koolimajale pidulikult nurgakivi pandi, oli projektijuht Margo Padar tekkinud probleemidest rääkides üsna sõnaaher. Küsimusele, kas tähtaja lükkumise põhjuseks on tarneraskused, vastas ta kaude: “Tarneraskused on ikka, need on ju alati – kõik, mis tuleb välismaalt, on täna probleem. Selles mõttes, et COVIDi tõttu ei ole tarneahelad enam sellised nagu need olid aasta või kaks tagasi.”
Mingil määral on tema sõnul tööde tempot alla tõmmanud ka talv ja saarel ehk ülemere ehitamise probleemid. “Suur vahe on, kas ehitada Tallinnas või Hiiumaal. Kui näiteks miinus viie kraadiga on vaja Tallinnas betoneerida, siis betoneeritakse, aga Hiiumaale keegi seda autot ei saada, sest see lihtsalt ei ole võimalik,” ütles Padar.
Vald väga peale ei pressi
Valla arhitekt Kaire Nõmm selgitas, et peamiseks takistuseks sai katusefermide tellimine, mida ei olnud võimalik soovitud tähtajaks ei Eestist ega ka naaberriikidest tellida. See omakorda tingis vajaduse katusekonstruktsioon ümber projekteerida.
“Lisaks on ka lihtsamate materjalide tarneaegadeks pakutud ootamatult pikad tähtajad,” märkis Nõmm. “Palju pisiasju annavadki kokku vajaduse tähtaega pikendada kolm kuud. Oleme veendunud, et vajadus on olemas ega soovi valla poolt ka ülemäära tagant pressida, kuna kvaliteedis ei soovi me ajasurve tõttu järele anda. Tahame korralikku hoonet,” ütles Nõmm.
Hilinemisoht oli õhus
Koolimaja valmimistähtajast oli juttu ka Kärdla põhikooli hoolekogu mullusel, 8. septembri koosolekul. Hoolekogu liikmed küsisid, kas on kindel, et uus koolihoone õigeks ajaks valmib. Direktor Margit Kagadze ja kooli
majandusjuhataja Andre Kroon ütlesid, et tuleb läbi mõelda varuplaan juhuks, kui õppetöö ei saa alata 1. septembril 2022.
Mullu oktoobris rääkis Hiiumaa valla arhitekt Kaire Nõmm, et vallavalitsus ja kool valmistuvad juba varakult, et uus koolimaja õigeks ajaks valmis saaks. Samas avaldas ta lootust, et heitlik ehitusturg ja materjalide tarneraskused plaani segama ei hakka. Täpselt nii paraku läkski.
Margit Kagadze ütles, et asenduspindadeks on praegu planeeritud Kärdla muusikakooli, Hiiumaa nõustamiskeskuse, kooli teabemaja, kooli käsitöömaja, linna raamatukogu, Kärdla kultuurikeskuse ja õpilaskodu ruume. Neist loetelus neli esimest asuvad sealsamas koolimaja ehitustandri lähedal, ülejäänud kaugemal.
