KATRIN KIVIVUORI Kärdla kooli direktor Margit Kagadze käis esmaspäeva, 10. mai pealelõunal tulevase koolihoone katusesarikatelt pärga maha toomas. Koolijuht ütles, et tal on hea meel, et ehitaja on vastu pidanud, koolipere on vastu pidanud ja avaldas lootust, et kõik peavad lõpuni vastu.
Sarikapidu tähendab tavapäraselt, et ehitajal on pool tööd tehtud. Ka Kärdla koolihoone väliskonstruktsioonist on suurem osa juba valmis, kommunikatsioonid ruumidesse veetud, vaheseinad paika pandud ning päris selgelt võis aimata, kui suur üks või teine ruum saab olema.
Ehitajad pidulikumast momendist end segada ei lasknud ning jätkasid tööd, käisid vaid korraks kringlit ja suppi söömas. Kaheksa ehituskuud on seljataga ja valmimistähtaja, aasta lõpuni jäänud veel vaid seitse kuud.
OÜ Ehitus5ECO projektijuht Margo Padar ütles sarikapeol, et neil pole üle hulga aja nii keerulist objekti olnud ja on kerge üllatus, et nad tööjärjega üldse niikaugele on jõudnud.
Uus normaalsus – töö jääb pooleli
“Elame keerulises maailmas ja kahjuks tuleb lisaks ehitamisele tegeleda veel kümne muu murega. Elu on näidanud, et ükski sõna, lubadus ei pea paika enne, kui see on realiseerunud ehitusobjektil,” ütles ta. “Pidu pole küll koht, kus kurta ja muretseda, aga paraku on praegu ehitussektoris raske – viimasel ajal ei ole nii, et majad saavad valmis, vaid uus normaalsus on see, et majad jäävad pooleli,” nentis Padar.
Siiski ütles ta, et on optimist ning nad loodavad hoone tähtajaks üle anda nii, et uues koolihoones saaks õpilased õppetööd alustada 2023. aasta algusest.
Küll ei olnud ta kindel, et ehituse maksumus esialgsesse eelarvesse mahub. “Kindlasti ehitus kallineb, kuna nii Venemaalt kui Ukrainast on peatunud ehitusmaterjalide tarne, siis hankida tuleb muudest riikidest ja see ei olegi nii lihtne ega soodne.”
Vallal tuleb lisaraha leida
Abivallavanem Üllar Laid ütles Hiiu Lehele, et veel ei ole teada, kui palju ehitus kallineb. “Ehitaja koostab praegu kalkulatsioone ja kui kallinemise summa on selge, tuleb vallal tellijana leida sellele ka rahaline kate,” ütles Laid.
Kärdla põhikooli hoone ehitustööde planeeritud maksumus on 6,4 miljonit eurot, millest 3,4 miljonit on riigi kaasfinantseering Euroopa Liidu regionaalarengu fondist. Ülejäänu katteks võtab vald laenu.
“Hetkel ei ole hinnangut, mis pakuks kindlust, arvestades keerulist ja kiiresti muutuvat olukorda ehitusturul ja vaatame iga konkreetset kallinemise juhtu eraldi,” ütles vallavanem Hergo Tasuja.
Vallavanem tõdes, et praegu on ehitus püsinud volikogu kehtestatud eelarve piirides, aga plaan on suvel koostada lisaeelarve. “Kui saab selgeks, et kooli ehitus kallineb, siis selleks ajaks on ka kallinemise suurus täpsemalt teada ning saame eelarves korrektuure teha,” selgitas Tasuja. Üks võimalik variant hinnatõusu katmiseks on ka tulumaksu prognoositust parem laekumine.
Ehituse kogumaksumusesse on arvestatud lisaks uue hoone ehitamisele ka vana koolihoone lammutustööd, õueala korrastamine, muusikakooli ning võimla fassaadi taastamine ja gümnaasiumi fassaadi taastamine koos uue trepikoja ehitusega.
Keerulisus kui kompliment
Arhitekt Ott Alver ütles, et kuigi ehitaja sõnul on tegu keerulise majaga, siis tema võtab seda siira komplimendina. “Saan aru, et meie nägemus panna kokku aedlinlik viilkatuste maailm ja koolimaja suurem maht, on ehitaja jaoks ebastandardne, aga ma arvan, et oma hoovide ja katuste ja paljude õpivõimalustega võib siin kihvt asi sündida,” ütles Alver. “Ma ei tahaks ühtegi osa täna ära jätta.”
Seda, milline saab olema tulevane koolihoone, oli kohalolnutel võimalus näha ehitustandril tehtud ringkäigul. Selgitusi jagasid valla arhitekt Kaire Nõmm ja direktor Margit Kagadze. On tähelepanuväärne, kui palju on hoones paindlikke ruumikasutusvõimalusi õppetöö mitmekesistamiseks. Esialgu tõesti keerulisena tunduvas ehitises on tegelikult ruumide paigutus ning õpilaste liikumine väga hoolikalt ja loogiliselt läbi mõeldud.
Kärdla koolimaja arhitektuurivõistluse võitis Arhitekt Must büroo projektiga “Asum”, mille autoriteks arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Lisett Laurimäe ja Andreas Krigoltoi.
