Erakogu Eelmisel pühapäeval hindas üks Jõeranna küla elanik jäätunud kaladekihi paksuseks 30 cm – veepinnale tõusnud jääs olid kalad tihedalt kõrvuti nagu sprotid karbis.
Suur osa jäässe külmunud kaladest oli nädal hiljem juba suurveega merre uhutud, kuid ka jõepõhjas on neid veel väga palju – jõgi lausa haiseb ja kajakaparvedel on pidu.
Selgub, et kalad, kes sügisese suurvee ajal jõkke tulevad, jäävad pärast seda kui veetase langeb, surmalõksu ega pääse merre tagasi. “Jõulude ajal kui jõe ääres käisin, ei saanud vette muidu astuda kui tuli kalu jalaga tõrjuda, samamoodi olid umbselt kalu täis teeäärsed kraavid,” kirjeldas mees.
Aastatega on Jõeranna oja biomassiga nii täidetud, et oja keskel kasvavad juba suured lepad ja suurvesi kulgeb merre jõesängi kõrvalt.
Paber on, raha mitte
Räägitakse, et nõukogude ajal puhastasid kalurid ise jõesuusid, nüüd tuleb selleks koostada kaitsekorralduskava, tellida projekt, teha keskkonnamõjude hindamine, saada kooskõlastus keskkonnaametilt ja alles siis võib töödega alustada. Paraku on selleks vaja ka raha.
Jõeranna küla elanikud on vähemalt viimasel viiel aastal märganud kevaditi jões hulpimas suurt hulka hukkunud kalu. Sellest on teavitatud ka keskkonnaametit, kuid seni pole keegi midagi ette võtnud.
Paber nimega “Kõpu-Paope piirkonna kaitse- ja hoiualade kaitsekorralduskava 2007–2016”, mille Kõpu Life-Nature projekti raames koostas Tiit Leito, on küll olemas ja kinnitatud. Selles leidub ka rida kõnesoleva veekogu kohta: “Jõeranna oja suudme puhastamine selleks, et tagada kalade pääs kudealadele ja sealt tagasi merre.” Veel on kirjas, et puhastamise käigus eemaldatakse ojasuudmest setted ning ehitatakse mõned kärestikud, kuid raha nende tööde tegemiseks keskkonnaministeerium ette pole näinud.
Keskkonnaaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman rääkis, et vajadus kalade kudelalasid korrastada on suur, kuid riik pole selleks raha ette näinud.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond uurib praegu kui ulatuslik jõgede kinnikasvamise probleem on. “Ootame suuniseid ministeeriumilt, kes pidi selle probleemi kaardistama,” ütles Lotman ja kinnitas, et kudejõgede olukord on halb üle Eesti.
Lotman ütles, et kui ministeerium kord jõgede korrastamistöödeks raha leiab, saavad esmajärjekorras abi vääriskalade, lõhe ja forelli kudejõed. See tähendab, et Jõeranna külas tuleb enne seda veel palju kurbi kevadeid.
Mõjub ranniku kalavarudele?
Rannakalurid süüdistavad kalasaakide vähenemises kormorani ja hüljest, ehk on üks põhjusi hoopis kudejõgede suudmete kinnikasvamine? Lotman kinnitas, et Läänemere kalavarude vähenemisel on kindlasti mitmeid põhjusi ja kudealade halb seisund kogu Eesti rannikul on üks neist.
Kui tegemist on keskkonnaameti töökohustusega, ehk võiks selle probleemiga tegeleda ka Hiiumaa rannakalurid? “Väga tore oleks kui Hiiumaa rannakalurid selle enda südameasjaks võtaks. Me kindlasti ei keelaks neid sellega tegeleda, kuid kõigepealt tuleb tellida projekt,” ütles Lotman.
Ta kahetses, et keskkonnainvesteeringute keskuse taotluste esitamise tähtaeg sai just otsa. Sealt oleks saanud projekteerimiseks raha taotleda.
Ilma projekteerimata jõgesid süvendada ei saa, sest jõesuus ladestunud muda ei tohi merre sattuda – see hävitaks mõne teise, liivast merepõhja armastava kalaliigi kudealad meres, selgitas Lotman.
“Püüame asja ajada ja usun, et see asi hakkab liikuma,” oli Kaja Lotman optimistlik.
Tiit Leito lisas, et ka teised Hiiumaa jõed pole paremas olukorras: kui Jõerannas kalad hukkuvad, siis näiteks Suuremõisa, Vanamõisa ja Vaemla jõkke ei pääse kala üldse kudema.
