Jälgi meid

Uudised

Jüriööjooks tuleb peale 41 aastast pausi

Orienteerujate olulisim võistlus Eestis, vabariiklik Jüriööjooks toimus Hiiumaal viimati 41(!) aastat tagasi, sel jüriööl saavad hiidlased osaleda kas ise võisteldes või siis laivis suure ekraani vahendusel. Sündmust vahendab rahvusringhäälingule Tarmo Tiisler, kohapeal kommenteerib Meelis Atonen.

61. Jüriööjooks avatakse laupäeval, 23. aprillil kell 19.30 Kärdla Keskväljakul. Seejärel suundub rongkäik koos tõrvikute ja ratsanikega Hiiumaa spordikeskuse juurde, kus asub võistluskeskus. Start teatevõistkondadele antakse kell 21.

Pealtvaatajatele jaoks seatakse spordikeskuse juurde üles suur ekraan, kust näeb pilte metsast ja võistluskeskusest. Kümnele võistkonnale antakse GPS-seadmed, mille abil saab võistlejaid rajal jälgida täpselt nii nagu nad maastikul liiguvad. Võistluse jälgimise teeb põnevamaks see, et rada läbides jooksevad võistlejad ka võitluskeskusest läbi. Seega saab spordikeskuse juures väga mõnusalt jälgida võistluse käiku.

Jüriöö jooksu korraldaja on Hiiumaa orienteerujate klubi (HOK). Peakorraldaja ja peakohtunik Eda Tärk ütles, et tegu on orienteerujate seas väga prestiižse võistlusega, mis toimunud sama palju kordi kui Hiiumaa orienteerumise karikavõistlused.

Korraldajad ootavad võistlusele rohkelt osalejaid ning Tärk kutsus inimesi pealtvaatajatena kaasa elama. Autodega tulijad peavad seejuures arvestama, et võistluspäeva õhtul on Rehemäe teel kiiruspiirang ning Põllu tänav suletakse samal päeval kella 20st kuni kella 4ni öösel maja number 28 eest kuni Rehemäe teeni.

Võistluse rajameister on Toivo Saue, kes 50 aastat joonistanud orienteerumiskaarte ja teinud radasid. Komandandiks Kalju Tammeveski, kes koos abilistega valmistab ette võistluskeskuse, stardi- ja finišiala. Lisaks on kogu ettevõtmise juures palju vabatahtlikke abilisi – kokku 26.

Jüriööjooks on viieetapiline teatejooks, võistkonna suuruseks viis liiget, kellest kaks naised, joostakse järjestuses mees-naine-mees-naine-mees. Põhidistantsi kõrval saab osaleda ka lühemate radadega kolmeetapilisel harrastajate rajal.

Esimene värviline kaart Hiiumaal

41 aastat tagasi, 25.aprilil 1981 toimus Jüriööjooks Kärdlas KEKi kontori ees oleval alal. Eda Tärk meenutas, et tõrvikutega rongkäik ratsanikega kulges keskväljakult Kivi-Jüri juurde, kus oli avamine. Võistlusel oli pealtvaatajatena palju Kärdla rahvast. Peakohtunik oli Tõnu Raid, kohapeal organiseeris asju peakorraldajana Lembit Sauer, komandandiks oli Ahto Heilo ja rajameister ikka Toivo Saue. Võistluseks valmis Toivol esimene värviline orienteerumiskaart. Jooksu auhinna, Kalevipoja kuju võitis Tartu Ehitusmaterjalide tehase võistkond, kelle võidu vormistas viimases vahetuses jooksnud legendaarne Lembitu Kuuse.

Hiidlaste Kärdla Keskkooli võistkond võitis teise koha ja oli parim spordiliidu Jõud võistkond. Võistkonda kuulusid Toomas Mast, Eda Tärk, Avo Kütt, Elle Malling ja Indrek Heinsoo. Kolmandaks tuli TPI-i võistkond, kus viimases vahetuses jooksis Kärdla noormees Heiki Suik. Heiki Suik rääkis nüüd, 41 aastat hiljem, et nad oleksid peaaegu võitnudki, aga ühte kivi ei leidnud üles ja sellega kaotasid palju aega. Suik rääkis, et tegeles orienteerumisega 4. klassist kuni kõrgkooli lõpuni välja. “Alguses veidi sunniti ja pärast oli huvi,” ütles Suik.

Eda Tärk ütles, et õpetajad Anne Golub (1945–2020) ja Helve Rakkaselg, olidki need, kes lastesse orienteerumispisiku süstisid. Nii on ka Eda Tärk ise orienteerumisega tegelenud aastast 1976. “Tuhat starti veel ei ole täis,” on Edal arvepidamine täpselt olemas.

KATRIN KIVIVUORI

Huvitavaid fakte Jüriööjooksust

• Jüriööjooks on Eestis igal aastal jüripäeva (23. aprilli) paiku toimuv öine teateorienteerumisvõistlus, millega meenutatakse 1343. aasta Jüriöö ülestõusu.

• Kõige enam osalejad oli Padisel 1984, võistkondi stardis 204 ja osalejaid 1020.

• Esimesel võistlusel 1960. aastal oli võistkondi stardis 37, osalejaid 185.

• 1981.aastal Kärdlas toimunud võistlusel oli 163 võistkond, osalejaid 815.

• Teatejooksu esimese etapi võitjale antakse eriauhind ja seda vahetust saavad joosta reglemendi järgi ainult mehed. Kaheksa korda on võitnud võistkonnaliikmena Tiit Tali (OK Ilves), neist seitsmele korral olnud esimese vahetuse võitja. Seitse korda on esimese vahetuse võitnud Kristo Heinmann (OK Saue Tamme), kuid tema võistkond ei ole kordagi võitnud.

Võistluse rändauhind on tammepuust nikerdatud kuju “Kalevipoeg kivi heitmas”, autor Ferdinand Neiman, mille pani välja ajaleht Spordileht aastast 1964 ja see on orienteerujate jaoks üks olulisemaid auhindu. 1989 võitsid jooksu soomlased ja 1991 aastal lätlased. Kui võidab välismaa võistkond, siis Kalevipoja kuju neile ei anta.

• Hiidlastest on rändauhinna võitnud võistkonda kuulunud: Ruth Vähejaus (TRÜ) 1983; Merike Vanjuk (OK KAPE) 2012; Eveli Saue (OK Ilves) 2013; Elo Saue (OK Ilves) 1997,1998, 1999, 2000, 2001, 2013, 2017. Praegune HOK liige Enno Lelumees (TRÜ) 1961. aastal. Seni ülekaalukaim etapivõit kuulub talle 1965. aastast (9 minutit 57 sekundit)

• Veteranide arvestuses on võitnud kahel korral hiidlased – 1999 Keila-Joal ja 2007 Toilas. Parimad veteranide ja noorte võistkonnad selgitatakse alates aastast 1982.

• 2020 ja 2021 jäi võistlus koroonapandeemiaga seotud eriolukorra ja piirangute tõttu ära.

Allikas: HOK

Veel lugemist: