JUHTKIRI | Tavaline ongid hermus eriline

Meite saar olli saarlaste eest öige nii asi. Nad ütlest, et nad pole oskan mette arvadagid, et Hiiumaal naa palju vaata ja uurida aa. Ja söust tervidust äi saa ka mette egaüks, et söidad suure bussiga väljaguld läbi ja pool paljad vahtus mihed töusvad suure vanni sees püsti ja andved soole au. Jüst nat tsaar Saltaani jüttus, kus vägimihed vahudava vee seest välja astust. Ja kui sa veel senne peele mötled, et möni nende meestest vöib varssi mei vallavanem olla, siiss aa saarlastel küll asja, mida oma reisist mäleta.

Nee, kis pole laadal käind, äi teagid, et mei poliitigud aasid väljagul sauna tuliseks ja istust suure vannis soja vee ja vahu sees ja kutsust inimesi omaga jüttu aema.

Eks saarlastele näidedi Hiiumaad natust vähe teise koosi peeld ja jütustati vähe teisemaid lugusid ka. Inimestele meeldibkid sedas. Aasta arvusid ja ajalugu vöib egaüks ise kodu ka lugeda, a kui ikka teina inimene jütustab, mis ta nende kohtadest teab vöi kuulen on vöi mes tal endal seel jühtun on, siiss saab see koht soole ka nat rohkem omaks. Ja kui soole räägidakse pitkald ja laiald, kuidas hiidlast mineva sui kusega lönga värvist, siiss sa saad ju jütu sees teeda muusjumist ja rahva riietest ja vabrigust ka veel.

Jüba Mamma imestas, et mes asja nee inimest sii Hiiumaale nii kangesti tükivad, sii pole ju midad vaata. Üks mänd, kaks kadaged ja möned kivid. Sama moodi vöiks ütelda, et mis asja seel Saaremaalgid nii kangesti vaata on. Vöi isegid suure maal. Aga on ikka küll. Ainuld et see tundub meite omale hermus tavaline. Kaugede maade sinist veed ja palmi rannad oleks ikka etemad olevad kui Tahkuna mere äär vöi Suuremöisa lossi aed. Midat pole tehja, seasi mei inimest mötleme ja eks kaugedel maadel peebkid ka vahest käima.

Aga mei vöiks seda va oma kodu saart natust saarlase silmaga vaata, et see ka siiskid hermus eriline koht. Tavaline aa see ainuld siiss, kui mei ise ta tavaliseks mötleme.

Kirjudas Raul Vinni,
Hiiu keelde pani Järvi Kokla.