ERR SIIM LÕVI “Nii Jaan Kross kui Viivi Luik kannavad endas erakordselt tundlikku poeetilist vaimu, mis ei avaldu üksnes nende luules, vaid ka proosaloomingus ja esseistikas,” ütles Jaan Krossi kirjandusauhinna žürii esimees Toomas Haug.
“Nende looming on ehitanud sügavamõttelist Eesti-kujundit ja avanud selle seoseid maailma saatusega. Jaan Krossi “Kolme katku vahel” ja “Keisri hull” ning Viivi Luige “Seitsmes rahukevad” ja luulekogu “Rängast rõõmust” jäävad eesti kirjandusloos kõrguma võrdselt tähenduslike teetähistena,” lisas Haug.
Auhind anti üle teisipäeval Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil “Köielkõndija. Jaan Kross 100” Eesti kirjanike liidu Musta laega saalis 18. veebruaril.
“Jaan Kross on mulle tähendanud vaimsust, vaimsuse hoidmist, – sellist kõrget vaimsust, mida tänapäeval harva kohtab, – võib öelda, et vaimu lipu kõrgel hoidmist. ” ütles Luik Rahvusringhäälingule auhinna kättesaamise järel. “Minu meelest on eriti oluline rõhutada Jaan Krossi puhul just seda, et tal oli väga suur osa selles, et minust üldse sai luuletaja – minu esimese raamatu ilmumisele aitas ta väga palju kaasa.”
2020. aastal kuulusid Jaan Krossi kirjandusauhinna žüriisse Tiit Aleksejev, Toomas Haug, Johanna Ross, Jaan Undusk ja Märt Väljataga.
Jaan Krossi kirjandusauhinda on välja antud 2010. aastast. Varem on auhinna pälvinud Ain Kaalep (2010), Mats Traat (2011), Jüri Hain (2012), Enn Nõu (2013), Juhani Salokannel (2014), Ants Hein (2015), Paul-Eerik Rummo (2017) ja Arvo Valton (2018). 2016. ja 2019. aastal auhinda välja ei antud. 2020. aastal andis auhinna välja Eesti kirjanike liit, enne seda Jaan Krossi sihtasutus, mis mullu detsembris registrist kustutatud.
