India investorid tegid ülikiire otsuse, vald uurib asja

Jaanuaris Hiiumaal käinud India investorid soovivad saarele kohe investeerida 8–40 miljonit eurot, kui kiiresti ehituseks läheb, sõltub investor­konsultant Sulev Alajõe sõnul Hiiumaa vallast.
Jaanuaris käis Hiiumaal India ettevõtte B. P. Sons Fun & Entertainment Pvt. Ltd üks omanikke ja tegevjuht Maneesh Verma.
Eelmisel nädalal Hiiu Lehele saadetud kirjas ütles Verma, et 2003. aastal asutatud ja kolmele eraomanikule kuuluv ettevõte rajas oma esimese, Dreamlandi nime kandva lõbustus- ja veepargi Lucknow linna, mis asub India suurimas, 223 miljoni elanikuga Uttar Pradeshi osariigis. Tegemist on India esimese siseveepargiga, mille kõrval suur hulk
lõbustusatraktsioone, milliseid planeeritakse ka Hiiumaale.
Ettevõtluse arendamise sihtasutuse Lääne-Eesti investorkonsultant Sulev Alajõe ütles Hiiu Lehele, et Hiiumaale suurt investeeringut planeeriv ettevõte on registreeritud Indias. Euroopas aga ei ole neil veel ühtki teemaparki, samuti pole siin esindajat.
“Kuni positiivse investeerimisotsuseni esindan investori huve mina, edasi peaks positiivse stsenaariumi korral investor palkama planeeringu ja ehitusprojekti koostaja ning ehituse käivitades omanikujärelevalve teostaja. Paralleelselt asutatakse Eestis tütarettevõte, mille juht saab ametlikuks esindajaks,” selgitas Alajõe.
Tema sõnul on investorid valmis Dreamlandi esimese etapi ehitusega alustama kohe, kui kohalike ette­kirjutuste kohaselt on kõik küsimused läbi arutatud ja otsustatud. Alajõe rõhutas, et pall on praegu valla väravas ja investori ajakava kohaselt saaks Dreamlandi esimese etapi teenuseid Kõrges­saares kasutada juba
2022. aasta suvel.
5 hektarit maad
Praeguseks on nad leidnud sobiva koha – Kõrgessaares asuva endise Teadmus­keskuse kinnistu. Alajõe ütles, et kuna sellest üksi ei piisa, siis ka kõrvalasuv Laheääre kinnistu. Alajõe sõnul tuleks planeeringusse haarata ka ala, mis jääb vahetult Kõrgessaarde maanteelt suunduva tee äärde ehk kokku 5 hektarit.
Kuna midagi Dreamlandi sarnast Kõrgessaarde varem kavandatud pole, siis tuleb see maa-ala planeerida. “Planeeringu koostamine, mis peab arvestama piirkonna looduskaitseliste nõuetega, võtab oma aja,” ütles Alajõe.
Tema sõnul sõltub lõplik investeerimisotsus sellest, millistel tingimustel vald investorile hoonestusõigust pakub.
Vallavalitsus sai volitused
Hiiumaa valla arengu­osakonna juhataja Monika Pihlak ütles, et vallavalitsus arutas teemat ning otsustas küsimuse otsustamiseks saata volikogule.
Alajõe esitles neljapäevases üle võrgu peetud voli­kogu istungil projekti video­silla vahendusel.
Volikogu esimees Aivar Viidik ütles, et Hiiumaa valla­volikogu arutas küsimust oma 19. märtsi istungil ja tegi protokollilise otsuse, millega andis vallavalitsusele volitused pidada investoriga edasisi läbirääkimisi tervise- ja vabaajakeskuse loomiseks.
“Volikogu ei käsitlenud oma otsuses ühte või õigemini mitte ühtegi konkreetset piirkonda või kohta, vaid andis vallavalitsusele volitused pidada investoriga täiendavaid läbirääkimisi. See tähendab, et valitsus suhtleb investoriga ja kõigi teiste institutsioonidega, et selgitada välja kavandatud keskusele võimalikud asu­kohad,” ütles Viidik.
Volikogu esimees juhtis tähele­panu, et lisaks investori soovile tuleb hinnata ka keskkonna-, muinsuskaitseameti jt nõudeid, sh ka keskuse keskkonda sobivust nii arhitektuurses kui sotsiaalmajanduslikus mõõtmes. “Ehk lihtsustatult öeldes tahame teada, kas see keskus sobib Hiiumaale ja kui jah, siis kuhu. Kui need küsimused on selged, on voli­kogu valmis teemat uuesti arutama,” lisas Viidik.
Volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni ning keskkonna- ja ehituskomisjoni liikmed toetasid projekti. Majandus- ja eelarvekomisjoni esimees Sander Kopli ütles Hiiu Lehele, et saar vajab väga massiivseid investeeringuid turismi­teenuste arendamiseks. “Alajõe poolt tutvustatud projekti mastaap on Hiiumaa seniste turismiarenduste kõrval muljetavaldav ja selliste mahtudega pannakse asjad liikuma,” leidis Kopli.
Tema sõnul on hea, et Hiiumaa on äratanud huvi võimaliku turismiinvesteeringu sihtkohana. “Nüüd peab ka vallavalitsus tegema head tööd, et välja selgitada investeerimishuviga seotud asjaolud.”
Kopli ütles, et kui investori plaanid on tõsised, siis tuleb teha kõik võimalik, et see projekt Hiiumaale tuua.

Kas India investorile soovitasite Hiiumaad Teie?
Vastab EASi Lääne-Eesti investorkonsultant Sulev Alajõe: Jah, teades hiidlaste huvi ja vajadust tugeva turismiatraktsiooni järele, soovitasin leida jaanuarikuises programmis võimaluse siin ära käia, sest vahetu kogemus on investeerimissoovi kinnistamisel tähtis. Et suuremal naabersaarelgi on klassikaliste spaade täituvuse aastaringne tagamine suur välja­kutse, vajab Hiiumaa konkurentsieelist, mis lisaks Baltikumi külastajale meelitaks saarele kliente kaugemaltki.
Väliskapitali suur eelis on turundusvõimekuse toomine, mida oleme edukalt näinud tootmisettevõtete puhul – sama kehtib turismis, kus investor saab viia Hiiumaa maailmakaardile, aidates oluliselt kaasa teenuste nõudluse kasvule, luues töökohti, korrastades 5 hektari suuruse maa-ala. Lisaks sobib minu hinnangul Hiiumaale väga nende looduslähedane madaltihe hoonestuslahendus, mitte suuremahulise spaahotelli rajamine.
Sisuliselt saaks Hiiumaa selle investeeringu kaudu endale nii heaolu- kui ravispaa koos vabaõhuatraktsioonide, rahvusvahelise restorani ja suure majutusvõimekusega. Ehk sünnib selle kaudu ka piisav nõudlus otselendudeks Rootsist ja jahtide tulekuks Soomest?
Kui tõsiseltvõetav on selline pakkumine Teie enda hinnangul?
Kui Eesti saatkond Indias kinnitab investori usaldusväärsust, kuulub minu tööülesannete hulka talle Lääne-Eestis parima pakkumise tegemine, mis ideaalis sobitub kohaliku kogukonna ootustega. Seni pole mul olnud põhjust investori huvis kahelda.
Kas kogu investeering tuleb eraomanikelt või loodavad nad ka EL fondide tuge?
Saan EASi poolt aidata võrkudega liitumise toetusega, mis koguinvesteeringut arvestades on marginaalne. Ehk on võimalik kasutada töötajate väljaõppeks Töötukassa eriprogrammi. Investeering tuleb praegustelt firmaomanikelt, kaasates vajadusel täiendavalt kapitali. Selliste projektide rahastamisriske maandatakse hoonestusõiguslepingus tähtajaliste ehituskohustuste seadmisega, mille täitmata jätmise korral langeb hoonestusõigus vallale tagasi.
Kas sellise keskuse avamine võib kaasa tuua töötajaid ka päritolumaalt või on plaan täita töökohad kohalikega?
Eesmärgiks kohalik tööjõud, aga käivitamise faasis on kindlasti vajalik emafirma juhtide ja spetsiifiliste teenuseosutajate kohalolek. Eks paljud inimesed eelistaks India massaaži saada algupäraselt – nii nagu Estonia spaas pakuvad tai massaaži tailannad. Usun, et võõrkeel(t)e
nõue toob töötajate hulka noorema põlvkonna hiidlasi, kel seni huvitavaid töökohti saarel napib.
Küsis Harda Roosna