Möödunud sügisel esimest korda aset leidnud maale elama päev osutus nii menukaks, et ettevõtmist otsustati korrata.
Maale elama päeva motoks oli “Tule ja leia üles oma kodukoht maal!” ja sellega kutsuti linnainimesi tagasi maale elama. Liikumise Kodukant ja Eestimaa valdade korraldatud päev osutus üsna populaarseks – üle Eesti lõi kaasa 36 omavalitsust, Hiiumaa vallas avas maale elama päeval uksed ligi 30 asutust, mida külastas sadu inimesi.
Veebruari lõpus kogunes paarkümmend inimest Kärdla raamatukogus, et arutada, millal ja kas üldse korraldada ka sel aastal maale elama päev.
Üleeestiline maale elama päev toimub seekord laupäeval, 26. septembril. Kokkusaamisel tehti ettepanek, et meil võiks see aset leida päev varem, sest reedel on kõik asutused avatud ja külalised saaksid näha, kuidas siin asjad n-ö päriselt käivad.
Keda saarele ootame?
Veel arutleti, keda me saarele elama sooviksime ja kuidas neid inimesi siia meelitada. Kärdla linnaraamatukogu direktor Annely Veevo ütles, et Hiiumaale on vaja rahvast, et elu siin püsima jääks.
Hiiumaa arenduskeskuse juhataja Liis Remmelg lisas, et kui saarel on maksumaksjaid, säilivad riiklikud teenused ja on spetsialiste, keda tööle võtta.
“Paljude teenustega on nii, et me ei oska neid Hiiumaal enam tahtagi,” tõdes Reet Kokovkin Hiiumaa koostöökogust. Ta tõi näiteks beebide ujumistunnid, mis meil kunagi olid, aga enam mitte.
Vallavanem Toomas Rõhu sõnul on paikkond seda tugevam, mida rohkem inimesi seal elab. Tema leidis, et praegustes oludes polegi väga valikut, keda me Hiiumaale tahame ja keda mitte. “Tahaks küll ju noori peresid ja pahedeta inimesi, aga võib- olla tuleks meil oma elamine siin enne võimalikult heaks ja korda teha ning siis näidata Hiiumaad atraktiivsemana, kui see praegu on,” avaldas ta arvamust, et selle peale ehk juba tuldaks.
Kokovkini sõnul peab arvestama sellega, et saarele kolimise protsess on pikk. “Inimene võtab mõtte pähe ja veeretab seda kaua. Selle aja jooksul tuleb hoida tema huvi ergas ja öelda, et jah, me tahame sind väga siia saada. Kuidas seda saavutada, on omaette küsimus.”
Vormsi hirmutav näide
Hiiumaa sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja ütles, et oluline teema on avalike teenuste jätkusuutlikkus. Tema sõnul võib Vormsi näitel ennustada, milline võiks elanike arvu vähenedes olla meie tulevik.
“Hiiumaa haigla on väga hea näide – kulus kümme aastat, et meie erinevus selgeks teha ja saime erandi, kus mingi osa haigla eelarvest makstakse kinni,” ütles Rahuoja.
Rahuoja selgitas, et kõigile üldhaiglatele lähenetakse ühtmoodi ja selleks, et eelarvega välja tulla, peab haigla n-ö tagala olema 30 000–40 000 inimest. “Meie oma üheksa tuhande elanikuga lihtsalt ei teeni seda välja ja nii on ka teiste avalike teenustega,” ütles Rahuoja.
Tema sõnul on elanike arvu kasv seotud just avalike teenuste kvaliteediga. “Inimeste arvu pealt on majanduslikult mõttekas mingeid asju teha. See annab rohkem töökoha valikuid ja võimalusi eneseteostuseks ja see tähendaks, et on motivatsiooni rohkem Hiiumaale jääda.”
Mis on kriitiline mass?
Ly Johansen Hiiumaa turismiliidust tõstatas küsimuse, kust tuleb valla arengukavas kirjas olev n-ö kriitiline mass 10 000 elanikku: “Kas see on see arv, mis tegelikult tagab meile Hiiumaal need asjad, mida vajame?” oli tema küsimus.
Johanseni sõnul vajab iga elanik kindlust, et ta saaks kvaliteetseid teenuseid. “Noor pere vaatab, kas ta laps saab siit hea hariduse, kui tal seda kindlust pole, siis ta Hiiumaale ei tule,” tõi ta näite.
Tema sõnul on küsimus ka selles, kas riik vajab meid siin saarel ja ta tõstatas veel kord küsimuse, milline on see suurusjärk elanikke saarel, mis tagaks, et riik siit asutusi minema ei viiks.
Elavdame üüriturgu!
Ühe probleemina toodi kohtumisel välja ka Hiiumaa kesine kinnisvaraturg. Neil, kes saarele tulla sooviks, on valik, kuhu üldse tulla, väga väike. Johanseni sõnul on kinnisvara saarel küll odavam kui näiteks Tallinnas, aga vahe on selles, et seal saad sa kinnisvara iga hetk ära müüa, Hiiumaal see nii kiirelt ei käi.
Kokovkin tegi üleskutse kohalikele korteriomanikele, kes mõtlevad, et ei raatsi veel oma kinnisvara müüa, las ta veel seisab: “Üüri välja ja pane teenima!”
Ühe variandina pakkus ta lahenduseks, et arenduskeskus võiks teha kinnisvaraomanikele koolituse. “Paljud on ehk hirmunud, mis mu korterist järgi jääb, kui selle välja üürin, aga see kõik on välditav ja koolitusel võiks õpetada, kuidas seda teha.” Tema sõnul võiks koolitajateks olla kinnisvara valdkonna inimesed, kes selgitaks, milliseid lepinguid ja kindlustusi on vaja, kus võib kuulutada ja kas tahad üürilist pikaks või lühikeseks ajaks. “Inimesi tuleks ärgitada ja julgustada ja saamegi saarel laiema korterivaliku.”
Kohtumisel jõuti järeldusele, et maale elama päev peaks ka sel aastal siiski aset leidma. Suurem osa umbes paarikümnest koosolekul viibijast oli ka nõus hakkama tulevikus Hiiumaale kolijatele n-ö tugiisikuteks, et aidata neil saareeluga kohaneda.
