PPA sõnul ei saa nad seda hiidlastele üle anda, sest peavad eset hoidma aasta, misjärel läheb see oksjonile, hävitatakse või pööratakse riigi omandisse, kirjutab ERR.
Hiiumaa militaarmuuseumi vedava Hiiumaa militaarajalooseltsi juhatuse liige Ain Tähiste ütles, et tegi ettepaneku Lihula monumendi koopia muuseumi kogusse saamiseks peale seda, kui luges rahvusringhäälingu portaalist, et politsei võib selle hävitada, kui koopia omanik välja ei ilmu.
„Meil on Eesti militaarmuuseumitest ainuke monumendipark, kus on valdavalt teise maailmasõja sündmustest ajendatud monumendid, mälestusmärgid. Neid on meil tublisti üle kümne. See võiks siia sobida küll. Üsna näotu oleks, kui see kivipurustis oma lõpu leiaks,” lausus Tähiste.
Praegu on Hiiumaa militaarmuuseumi pargis tallel valdavalt Hiiumaalt pärit punamonumendid.
Politsei- ja piirivalveameti sõnul pole nad siiani tuvastanud Lihula monumendi koopia omanikku ja kellelegi kolmandale ei saa nad seda niisama üle anda.
„Kui aasta jooksul ei ole meil võimalik seda eset õigustatud isikule üle anda, siis seadusest tulenevalt tegeleb (sellega) kohtutäitur, kes müüb selle enampakkumisel. Kui see ei õnnestu, siis kas läheb see ese hävitamisele või pööratakse see riigi omandisse,” ütles PPA Ida-Harju jaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater.
Politsei konfiskeeris Lihula monumendi koopia sügise hakul, kui seda veeti Lihulas toimuvale kunagise monumendi mahavõtmise 20. aastapäeva tähistamisüritusele. Konfiskeerimise põhjenduseks toodi, et seda tehti korrakaitseseaduse alusel, et hoida ära võimalikke konflikte ja õigusrikkumis
Pärast kivi hoiulevõtmist rääkis politsei karistusseadustiku paragrahvist, mis keelab agressiooni, genotsiidi ja sõjakuritegudega seotud sümboolika avaliku eksponeerimise. Tuli ka hinnata, kas kivil on keelatud sümboolikat. Eksperdihinnangu kivil leiduvate sümbolite kohta tellis politsei Eesti Mälu Instituudilt ja Tartu ülikooli juures tegutsevalt semiootika rakenduskeskuselt. Keelatud natsisümboleid ei tuvastatud.
