ERIK PEINAR/ RIIGIKOGU Tervise- ja tööminister Peep Peterson ütles juba kolmapäeval, päev enne istungit Hiiu Lehele, et Hiiumaa haigla lisaraha vajadus on valitsuse avaistungi päevakorras ja toetus, 6,9 miljonit eurot tuleb. “Jah, kindel on see, et Hiiumaa haigla on homme päevakorras ja haigla taotlus sai positiivse vastuse – nii et saate Hiiumaal ilusti panna kopa masse ja jätkata tööga sealt, kus see pooleli on,” ütles töö- ja terviseminister.
“Tahaksin kiita Hiiumaa haigla rahvast, kes on oma haiglat hästi hoidnud ja arendanud ning suudavad nii kohalikele kui külalistele head teenust pakkuda ja nende tervise eest hoolitseda,” tunnustas minister haigla personali ja nõukogu tööd.
Lisaraha, mida valitsus haiglale eraldas, tuleb tema sõnul Euroopa Liidu fondidest ja summa on 6,9 miljonit eurot. “Peaks olema see summa, mida vaja on,” lisas minister.
Üks ei sega teist
Terviseehitiste kallinemisi on mitmel pool, lisaks Hiiumaa haiglale näiteks ka Viljandi haigla puhul. “Meie jaoks on tähtis see, et inimesed igal pool Eestis saaksid arstiabi kaasaegsetes tingimustes – nii et homme kinnitame need asjad ära ja siis vaatame edasi,” viitas minister, et ka Tallinna suurhaigla arendusest pole päriselt loobutud.
Endine riigikogu liige Aivar Viidik (RE) väitis sotsiaalmeedias, et just tema oli n-ö raha maaletooja ja hoiatas, et Tallinna suurhaigla ehituse taas n-ö lauale tõstmine võib jätta Hiiumaa haigla täiendava toetuseta.
Minister Peep Peterson (SDE) vastas, et neid kahte objekti ei ole kunagi omavahel vastandatud ja rahastusallikaid on rohkem kui üks.
“Tallinna haigla on ka Hiiumaa haigetele tähtis, sest protseduure sõidetakse ju ka siia saama ja me peame Tallinna haiglaga tegelema edasi, aga see ei konkureeri Hiiumaaga samale rahastusele, nii et Tallinna haiglale otsime rahastust edasi,” ütles minister.
Juuni lõpus otsustas vabariigi valitsus Euroopa taastekava mahtu vähendada 360,3 miljoni euro võrra ning loobuda kolme suurprojekti rahastamisest. Nii jäid katki Tallinna haigla rajamine, mille rahastust kärbiti 280 miljoni võrra, Turba-Risti raudtee (34 miljonit eurot) ning mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine 46,3 miljoni euro eest. Tol hetkel võimul olnud Reformierakonna vähemusvalitsus põhjendas otsust ehitushindade hüppelise kasvu ning Euroopa Liidu toetusraha vähenemisega.
Kallines üle kahe korra
Aprilli lõpuks ootas Hiiumaa haigla pakkumisi haigla peahoone remondiks ja uue erakorralise meditsiini osakonna ehituseks, mai lõpus tervisekeskuse ehituseks Kärdlas ja Käinas. Kahe omavahel tihedalt seotud projekti rahaliseks mahuks hinnati siis 4,9 miljonit eurot – 3,9 miljonit eurot haiglale ja 1 miljon eurot tervisekeskusele.
Ehitushindade kallinemise tõttu saatis Hiiumaa abivallavanem Liisi Mäeumbaed sotsiaalkaitseministrile Signe Riisalole ja terviseameti peadirektorile Birgit Laole juuli algul kirja, milles kirjeldas hetkeolukorda ja küsis kahe ehituse jaoks 3,83 miljonit eurot lisaraha.
Värske riigikogu liige Reili Rand, kes on ka Hiiumaa haigla nõukogu liige, ütles, et summa oli indikatiivne ning tegelik pakkumine hankelt tuli veel suurem.
“Signe Riisalo on väga mõistlik inimene ja ta sai väga hästi aru sellest, et Hiiumaa haigla seda toetust vajab,” tunnustas Rand reformierakondlasest sotsiaalkaitseministrit.
“Kõige tähtsam on haigla jaoks see, et juuli lõpuks tuleb ära teha hangete otsused ja kui selleks ajaks pole rahastusotsust, siis me ei saa hanget sobivaks kuulutada ja siis ei jõua enam ajaraamides püsida,” ütles Rand.
Ajaraami seavad haigla ja tervisekeskusele antud Euroopa Liidu toetused, mille kasutamise lõpptähtaeg on 2023. aasta. Tervisekeskuse toetuseks sai Hiiumaa haigla 759 000 eurot EL Regionaalarengu fondist ja haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) ehituseks 2,64 miljonit eurot Euroopa Liidu taasterahastust. Uut hanget enam korraldada ei jõuaks, sest see lükkaks ehituse algusaja veel kaugemasse tulevikku.
Suurim investeering
“Haigla ehituse kallinemine on olnud pikalt jutuks nii minister Tanel Kiigega kui ta veel ametis oli ja nüüd viimases otsas on sellest olnud juttu ka minister Riisaloga,” rääkis vallavanem Hergo
Tasuja. “Minister Kiik oli toetaval seisukohal, aga tema sõnum oli, et enne juulikuud lõplikku kinnitust ei saa anda ja nüüd on see olnud uue valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel üks oluline teema, mis sotsiaaldemokraatide poolt lauale tõstetud.”
Riigihanke tulemus eile veel lõplikult avalik polnud, aga kui lisada kahe objekti algsele eeldatavale maksumusele, 4,9 miljonit eurot, eile valitsuses kinnitatud toetussumma, 6,9 miljonit eurot, kujuneb haigla peahoone rekonstrueerimistööde ning Kärdla ja Käina tervisekeskuse ehituse kogumaksumuseks 11,8 miljonit eurot.
See on suurim investeering, mis viimastel aastatel Hiiumaal ühiskondlikesse objektidesse tehtud. Võrdluseks, et sajandi ehituseks nimetatud Hiiumaa spordikeskuse maksumus oli ligi 10 miljonit eurot, Käina elamuskeskuse Tuuletorn maksumus 3,4 miljonit eurot. Praegu poolelioleva Kärdla põhikooli uue hoone lõplik ehitushind koos sisustusega võib vallavalitsuse hinnangul küündida 7 miljoni ligi, selle objekti lõplik maksumus selgub oktoobris.
Hanked otsuse ootel
Hiiumaa haigla haldusjuht Tõnis Laanemäe ütles, et nii tervisekeskuse maja ehitushange kui peahoone ehitushange on hindamisel.
“Seega on veel vara rääkida sellest, kes ja millise summa eest ehitama hakkab – ise loodame, et ehitus võiks alata lähikuudel,” ütles Laanemäe.
Kuna haigla nn peamaja hankele tähtajaks pakkumisi ei laekunud ja hange ebaõnnestus, korraldas haigla väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse. Ettepaneku pakkumuse esitamiseks ja ehitustöödeks tegi haigla viiele ehitusettevõttele, mis eelnevalt olid nurjunud hanke vastu huvi üles näidanud ja tähtajaks laekus üks pakkumus. Ka tervisekeskuse ehitushankele laekus üks pakkumus, ehitusfirmalt Ehitus5ECO, mis praegu ehitab Kärdla põhikooli ja oli ka Hiiumaa spordikeskuse rajaja.
