Kui olla mingi ameti mandril käppa saanud, tekib vastupandamatu tahtmine katsetada, kas omandatut saaks rakendada ka kodusaarel – täpselt nii oli minuga selle aasta veebruaris, kui uurisin Hiiumaa Heaks FB grupis, kas keegi oleks huvitatud eesti keele kursusest inglise keele baasil.
Postitus sai 44 meeldimist ja mitu inimest kirjutas ka otse, et jah, suvel oleks täitsa tore Hiiumaal eesti keelt õppida. See andis julgust idee teostamiseks võimalusi otsima hakata.
Olen kaheksa aasta jooksul töötanud mitmes koolis eesti keele võõrkeelena õpetajana, möödunud õppeaastal Eesti Maaülikoolis ja Tartu Rahvaülikoolis. Esmalt uurisingi esimesest, et kas leiduks mingi moodus korraldada eesti keele kursust Hiiumaal. Hiiu-Maaülikooli nime all näiteks. Keelekeskuse juhataja oligi nõus ja koos hakkasime mõtlema, kuidas seda teha. Tundus, et väga palju tuleks välja mõelda ja korraldada täiesti nullist, ja selle jaoks ei olnud mul piisavalt teadmisi.
Otsustasin küsida ka oma teisest töökohast ning keelekursuste korraldaja Terje Kruusimaa muutus kohe väga reipaks. Ta ütles, et see on fantastiline idee, mille teostamine ei ole raketiteadus, sest Rahvaülikoolil on keelekursuste korraldamise süsteem teisteski maakondades. Uurisin Tuuli Tammlalt, kus oleks suvist kursust hea korraldada, ja mitmeid variante kaaludes arvas ta, et selleks võiks sobida endine maavalitsuse maja saal. Helistasin Ants Oravale, kes ütles, et 5. kuni 9. juulini on saal tõepoolest vaba ja oleme kursusega sinna oodatud. Terje kujundas kursuse kuulutuse Rahvaülikooli veebilehele ja mina asusin reipalt reklaami tegema.
Veel 2. juuli hommikul oli registreerunuid kolm. Kahte neist teadsin ma hästi – need olid Isabella külla kolinud sakslased Bea ja Christian Wittekindt, kellest ma kord Hiiu Leheski kirjutanud olen, kolmas oli tundmatu nimi. Terje langetas otsuse, et kursus võiks toimuda ka kolme osalejaga. Haarasin Rahvaülikoolist mappe, pastakaid ja õpikuid kaasa ning sõitsin Hiiumaale. Reede õhtul kirjutas veel üks huviline ja pühapäeva õhtul veel üks! Esmaspäeva, 5. juuli hommikul kell 9 said Leigri väljak 5 saalis kokku viis inimest, kes kõik tahtsid eesti keelt õppida. Uskumatu, aga see tõesti toimuski! Unistus oli saanud tõeks.
Viie päeva jooksul sõitsin Haldilt Kärdlasse ja tagasi viis korda, see tegi umbes 440 kilomeetrit. Esimesel hommikul vonkles Luidjal auto eest mööda kuninglik nastik ja veidi maad eemal kalpsas teepervel väike koerake. Mõtlesin endamisi, et need peavad küll olema head ended! Tarkus, truudus… Kolm sakslast, üks brasiillane ja üks kanadalane käisid igal päeval üheksast poole kolmeni kursusel kohal, meeleolu oli töine – täpselt nagu mõnel mu Tartu keelekursusel. Imetore oli teha seda, mida oskan, oma kodusaarel. Järgmise aasta juuli esimesel nädalal taas üks intensiivkursus? Miks ka mitte!
KRISTEL ALGVERE
Eesti keele õpetaja