Jälgi meid

Kultuur

ESIETENDUS | Viscosa Kultuuritehase teatrisuvi algab “Mere lauluga“

Nädal enne esietendust hoiab “Mere laulu“ muusikajuht Marten Kuningas kitarri asemel käes akutrelli ja ehitab lavastuse praktilist kujunduselementi – seina, mille külge riputada etenduses kasutusele tulevad pillid. Kuningas, kes ka näitlejana lavale astub, räägib, et on proovide käigus oma tegelaskuju saatusest ka ise mõndagi õppinud.

Lavastaja Mait Joorits (vasakul), Laura Peterson-Aardam, Märten Kuningas, Merlin Kivi ja Joosep Uus. | Foto Georg Gregor Gritsai

“Mere laul“ jõuab vana kalatehase müüride vahele tänu suvekõplasest näitlejale-lavastajale Mait Jooritsale. Oma koduteatri, Rakvere teatri koostöö tõttu Soomes sattus ta kümme aastat tagasi etendusele, mis räägib Turu saarestiku kalapüügibuumist ja meremeeste ja -naiste eludest.

“Esimese laulu ajal hakkasin lahinal nutma, sest selles oli midagi nii puudutavat. Selles, kuidas vanaemade ja vanaisade aeg ärkas ellu,“ meenutab Joorits tugevat emotsiooni.

Autor ja lavastaja Anni Mikkelsson valmistas parasjagu ette triloogia kolmandat lavastust ja pakkus Jooritsale selles eestlase rolli, mille viimane ka vastu võttis. Sellest ajast on kuklas tiksunud soov, see lugu ka Eestis lavale tuua. Kui Viscosa kultuuritehases möödunud suvel teatrielu lahti läks, oli selge, et just see on täiuslik paik sellele loole.

Kohapeal tabas lavastajat äratundmine, et Viscosa kivimüürid on justkui fotod lavastusest. Jooritsa sõnul nendel Turu ja Kõrgessaare kalameeste lugudel suurt erinevust polegi. Helgi Põllo aitas veidi Hiiumaa oludele-lugudele kohandada. Publikul on oodata “hoogsat sissevaadet“, ütleb Joorits, kuid samas pole tegu ka tavapärase suveteatri jandiga.

“Ta on selline ilus sissevaade läänemeresoomlase hingeellu. Ühest küljest väga poeetiline, ilus, samas karmide elusaatuste lugu,“ kirjeldab Joorits. “Esimene pooltund on hoogne nooruslik rokenroll, teine pigem mõtisklev ballaad. Teeme läbi ühe suure heeringaretke, vaatame, kuidas naisi laevaemandaks kaubeldi ja mis sai meremeestest, kes pärast kalandusbuumi eluga kuival maal enam kohaneda ei suutnud,“ selgitab Joorits.

Nagu pealkiri ütleb, on oodata palju muusikat. Marten Kuningas, kes laulud seadnud, on ise muusikast vaimustuses. Tema tegelaskuju on nalja-, napsu- ja naistemees, kes armub laevaemandasse ja maadleb meremeeste tavaliste hädadega – pärast mehemehe-elu lõppu on raske kohaneda eluga kuival maal.

“Pean ise proovide käigus õppima, kuidas liigsetest manerismidest ja poosidest vabaneda ja mitte üle mängida,“ räägib Kuningas, lisades, et sellest on ka täitsa isiklikus ja igapäevases elus kasu. Kuningas on viimastel aastatel korduvalt Hiiumaale esinema sattunud, eelmisel suvel koos Robert Linnaga ka samale Viscosa lavale. Hiiumaa ikka tõmbab.

Üheksandat aastat suvekõplane Mait Joorits esimestel Hiiumaa-suvedel peale linnulaulu ja kasvuhoone millestki muust kuulda ei tahtnud. Eriti mitte suvelavastustest. Aga nagu tihtipeale, langevad asjad lõpuks ise paika ja nii sündiski “Mere laul“: “Ma olen kogu aeg suviti lükanud tagasi kõik suveteatrite pakkumised. Maikuust alates ma ei taha üldse enam teatri peale mõelda, ma tahan ainult Hiiumaal olla oma maasikapeenarde keskel ja kasvuhoones. Ja siis nüüd on see hetk käes, kus ma saan hommikul oma kasvuhoone toimetused ära teha, siis istun autosse ja sõidan 20 minutit siia ja teeme teatrit ja õhtul tagasi.“ Joorits loodab eriti, et etendus kõnetaks kohalikku rahvast. “Minu jaoks on hiidlane nagu selline eesti hinge kontsentratsioon. Pealtnäha sissepoole, aga südames tegelikult hästi soe ja vastuvõtlik. See järeleproovimine, et kas sa oled oma mees, tehakse ära ja kui saadakse aru – ahah, sa oled oma mees, siis sa oled siseringi sisse võetud, ehkki muidugi suvehiidlasena mitte kunagi lõpuni. Kargus ja hellus korraga, see on see, mida ka selles loos oleme üritanud järgida ja see heliseb siin kaasa.“

Loovmeeskonda kuuluvad veel kunstnikena hiiu juurtega Iir Hermeliin ja Maret Kukkur, näitlejad Laura Peterson-Aardam, Merlin Kivi ja Joosep Uus.

Lisa kommentaar

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Veel lugemist:

Uudised

Küüditamise aastapäeva mälestuskoosolekul Lehtma sadamas toonitas president Alar Karis, et agressioon ning julmus ei ole maailmast kadunud, vaid ähvardab ka meie julgeolekut igapäevaselt.

Kultuur

Hiljuti Hiiumaa Muuseumis tutvustatud kogukonnaportaalist KIVIKE leiab muuhulgas Hiiumaalt kogutud lugusid, muinasjutte, muistendeid ja ülestähendusi alates 19. sajandist. 

Uudised

Hiiumaale mitteametlikule visiidile tulnud president Alar Karis pandi Orjaku sadamas proovile, kui ühtäkki veest appihüüdeid kostis.

Teema

Hiiumaal suveüritustest puudust ei tule, kontserte ning festivale on saarel küll ja veel. Keerulisem on olukord aga teatril – sest oma teatrimaja saarel puudub.