Jälgi meid

Uudised

Amet kuulutas sõja tervele taimeliigile

EIKE TAMMEKÄND
Keskkonnaamet kutsub kogu rahvast üles hävitama Eestimaa pinnalt taimeliiki nimega verev lemmmalts (Impatiens glandulifera).
Verev lemmmalts on Himaa­laja mäestikust pärit dekoratiivne õistaim, mis Eestisse sattunud aiandushuviliste abiga. Taim kasvab suurte tihedate kogumikena peamiselt niisketes ja poolvarjulistes servakooslustes. Näiteks leidub seda veekogude, teede ja metsade ääres.
“Ehkki suurte lillakas-­roosade õitega taim on välimuselt kaunis, on see üks suuremaid nuhtlusi Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Kuna taim levib kiiresti, võtab see enda alla kodu­maiste taimeliikide elu­paigad – nii ohustab ta meie looduslikku tasakaalu,” ütles keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.
Taime leviku peatamiseks
on oluline teda kasvu­kohtadest kiiresti tõrjuma asuda.
“Nii nagu verev lemmmalts, on paljud teisedki võõrliigid Eestisse toodud aimamata, millist kahjulikku mõju nad meie looduses põhjustavad,” tõdes ameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk. “Kliimamuutuste tõttu on üha suurem oht, et veel uusi invasiivseid võõrliike asub meie looduses kanda kinnitama meie oma liikide elupaikade arvelt. Võimalike probleemide ennetamiseks tuleb vältida võõrsilt inimese poolt sisse toodud liikide loodusesse sattumist, et meie liigirikas toimivate ökosüsteemidega loodus tundmatuseni ei muutuks.”
Eesti eluslooduse hoid­miseks palub amet inimestel loobuda lemmmaltsa koduaias kasvatamisest ning tõrjuda taime olemasolevatest kasvukohtadest. Vältimaks võõrliigi levimist loodusesse, ei tohi ka aiajäätmeid loodusesse viia, sest taime seemned võivad hakata idanema ja rohitud taimed kasvama ka metsa alla tekitatud komposti­hunnikus.
Selle võõrliigi taimi tuleb kasvukohtades rohida vähemalt kolm aastat, kuna nii kaua püsivad seemned mullas idanemisvõimelisena. Kui vereva lemmmaltsa taimi pidevalt kasvukohast välja rohida, on lootust temast kolme aastaga vabaneda.
Keskkonnaameti kodulehelt leiab kasulikke materjale vereva lemmmaltsa ja tõrje­viiside kohta, muu hulgas infovoldikud eesti, vene ja inglise keeles.
Praegu on verev lemmmalts oma õitsemise haripunktis ja seda on looduses lihtne märgata. Keskkonnaamet ootab teateid vereva lemmmaltsa kasvupaikade kohta üle Eesti e-aadressile infokeskkonnaamet.ee Võõrliigi teadaolevate leiukohtadega saab tutvuda keskkonnaameti kaardi­rakenduses.
Amet on katseprojektina kolmandat aastat tellinud Pärnumaa kasvukohtade rohimise ja Viljandi järve äärse Mädalepiku koloonia pideva niitmise, mis on andnud häid tulemusi. Pärnu jõe ääres asuva lemmmaltsa koloonia alal on selleks aastaks jäänud veel vähe taimi välja rohida. Tänu Eestimaa Looduse Fondi talgutele on hävinemas vereva lemmmaltsa kasvukoht Karula rahvuspargis Ähijärve ääres. Samuti on kontrolli alla saadud Tartu Maratoni rajal asuv kasvukoht.

Toimetaja
HARDA ROOSNA

Veel lugemist: