Kinkekaart on küllaltki levinud kingitus, mida selle omanik tavaliselt ei kasuta esimesel ettejuhtuval juhul, vaid ootab parimat võimalust. Nii võib parema valikuvõimaluse ootuses ühel hetkel selguda, et kaardi kasutamise tähtaeg on läbi saanud. Mida siis teha?
Oluline on teada, et kinkekaart antakse välja vastavalt kinkekaardi andja tingimustele. Seejuures seaduses ei ole sätestatud, millise tähtaja võib kaupleja kinkekaardi kasutamiseks määrata ning kaardi kehtivusaeg hakkab jooksma sel hetkel, kui tarbija selle ostab. Näiteks võib kaupleja kehtestada, et kinkekaart kehtib ainult selles kaupluses, kus see on väljastatud ning kehtivusaeg on üks aasta väljastamise kuupäevast ning rikutud kinkekaart ei kehti.
Kui tarbija ostab kinkekaardi, on ta sellega väljendanud kaardimüüja pakkumusega nõustumist. Kui kinkekaardile on märgitud kehtivuse tähtaeg, siis on nad sisuliselt leppinud kokku selles, et kaardi ostjal on õigus nõuda kinkekaardi alusel kauplejalt kohustuse täitmist kuni vastava tähtpäevani.
Mõnikord ei olegi kinkekaardile märgitud kehtivusaega, aga see ei tähenda, et kaart kehtiks igavesti. Kui kinkekaardil ei ole kirjas selle kehtivusaja lõppu, siis laieneb kinkekaartidele üldine tsiviilõiguslik nõude aegumise tähtaeg ehk kolm aastat ostust. Nimetatud kolmeaastane aegumistähtaeg ei kehti juhul, kui kinkekaardile on märgitud, et tegemist on aegumatu kinkekaardiga.
Juhul, kui tarbija pöördub kaupleja poole tähtaja ületanud kinkekaardiga, siis on kauplejal õigus otsustada, kas ta võtab selle vastu või keeldub sellest. Keeldumise korral ei ole tarbijal õigus vastuvõtmist nõuda.
Heli Põder
tarbijakaitseameti
tarbijate teenindustalituse jurist
