Eesti Meremuuseum pälvis Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali preemia merekultuuri hoidmise ja populariseerimise ning kõigile ligipääsetava Paksu Margareeta püsinäituse loomise eest. Seesama näitus on hiljaaegu saanud veel seitse auhinda.
“See preemia oli mingis mõttes väga ootamatu, sest sellele muuseum ise kandideerida ei saanud,” ütles meremuuseumi teadur Teele Saar. “Kui me 2020. aastal võitsime Paksu Margareeta digilahenduste eest üleeuroopalise digitaalse kultuuripärandi auhinna Heritage in Motion või disainiauhinna Kuldmuna, siis neile olid taotlused esitatud ja mingi õrn lootus ikka oli, kuid Kultuurkapitali preemia oli väga meeldiv üllatus.”
Mis on selle tunnustuse taga, kui vaadata n-ö seestpoolt, protsessis osaleja vaatenurgast?
Teele Saar: “Ehkki meediast jäi rohkem kõlama, et see tunnustus anti Paksu Margareeta uue ekspositsiooni eest, siis sellega tunnustati tegelikult ka Eesti Meremuuseumi kui merekultuuri pikaaegset hoidjat ja merendusliku pärandi säilitajat ning tutvustajat. Seega ma arvan, et selle tunnustuse taga on kõigi meremuuseumis aegade jooksul töötanud inimeste panus alates 1935. aastast kuni tänaseni.
Paks Margareeta ei oleks kindlasti täna see, mis ta on, kui 1931. aastal poleks Veeteede valitsus avaldanud üleskutset merendusliku vanavara kogumiseks ja mälestuste talletamiseks. Kui eelmise sajandi 30ndatel ja ajavahemikus 1960 kuni 1970 poleks Eesti rannikuküladesse tehtud mitmeid ekspeditsioone ning kogutud esemeid ja mälestusi.
Ehkki tänapäeva kogumistegevus on ajas võibolla enam digitaalsemaks muutunud, siis ei ole see kuidagi kadunud muuseumitöötajate igapäevast. Samuti tutvustab meremuuseum merenduslikku kultuuripärandit erinevate trükiste, sündmuste ja näitustega.
Eesti Meremuuseum osaleb ka rahvusvahelises koostöös ja on näiteks meremuuseumite kongressi ICMM liige. Samuti on muuseum ligi 20 aastat osalenud Põhjamaade Ministrite Nõukogu juures tegutsevas Läänemere meremuuseume ühendavas töörühmas, mille raames tehakse omavahel pidevat koostööd.
Seda, kuidas Paksust Margareetast meremuuseum kujunes ja milline oli muuseumitöötajate roll selles, on üsna keeruline mõne lausega kokku võtta, mistõttu soovitan lehelugejal tutvuda 2019. aastal ilmunud raamatuga “Paks Margareeta. Värav linna ja sadama vahel”. Autoriteks on Urmas Dresen, Feliks Gornischeff, Villu Kadakas, Mihkel Karu, Priit Lätti, Ando Pajus, Monika Reppo, Teele Saar ja Katrin Savomägi. Muuhulgas saab raamatust põneva ülevaate renoveerimisprotsessi käigus toimunud arheoloogilistest uuringutest ja nende tulemustest, mis andsid vastuseid mitmetele seni vastuseta küsimustele.
Kui palju käib meremuuseumis, sh Paksus Margareetas külastajaid?
Paksu Margareetat külastas esimese aasta jooksul detsembrist 2019 kuni detsembrini 2020 ligikaudu 70 000 külastajat. Neist veerand jõudis muuseumi uut väljapanekut uudistama juba esimesel kuul.
Möödunud aasta oli väga eriline, kuna muuseumid olid eriolukorra ajal üle kahe kuu suletud ja ära jäi ka tavapärane turismihooaeg. Sellele vaatamata võib öelda, et muuseumisse jõudis peaaegu sama palju külastajaid kui 2017. aastal enne Paksu Margareeta sulgemist. Üldse käis eelmisel aastal meremuuseumi näitusi nii Lennusadamas kui Paksus Margareetas vaatamas ligi 141 000 külastajat. Võrdluseks – aasta varem ehk enne koroona-aastat, ulatus ainuüksi Lennusadama külastuste arv 218 000 korrani.
Juba mitu aastat viib uuringufirma Kantar Emor läbi Eesti muuseumite tuntuse uuringut, viimastel aastatel on meremuuseum alati koos Eesti Rahva muuseumi ja KUMUga kuulunud Eesti kolme tuntuma muuseumi hulka. Läänemere äärsete meremuuseumite hulgas aga on Eesti Meremuuseum üks suurimaid nii ekspositsioonipinnalt kui külastajate arvult. Viimases ületab meid Rootsi meremuuseumi alla kuuluv Vasa muuseum Stockholmis.