Manshanta Ghimire, wikimedia commons Alates 2017. aastast kuulub ta Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku äärmiselt ohustatud (Critically Endangered – CR) liikide kategooriasse.
Kuldtsiitsitajaid püütakse nii toiduks kui ka selleks, et budistid saaksid neid vabaks lasta. Viimase näol on tegemist enam kui tuhande aasta vanuse traditsiooniga lasta oma karma puhastamiseks vabaks vangistuses olevaid loomi. Kui algne idee on õilis, siis tänapäeval on sellest saanud omaette ärimudel: loomi püütakse loodusest vaid vabastamise jaoks ning mitmedki neist võivad elus korduvalt kinni püütud saada. Nad võivad hukkuda või viga saada nii transpordi käigus, vangistuses kui ka ebasobivasse elupaika lahtilaskmisel.
Ebaseaduslik jaht lõpetati Hong Kongis teavitustöö ja järelvalve abil, kuid liigi arvukuse taastamiseks on vajalik ka elupaikade taastamine. Kuldtsiitsitajale sobivad hästi riisipõllud, aga eelmise sajandi lõpus hakkasid Hong Kongi talunikud eelistama tasuvamat köögiviljakasvatust. Valitsuse toetusel ja koostöös põllupidajatega hakkasid kohalikud looduskaitseorganisatsioonid riisipõlde taastama. Koos põldude pindalaga kasvas ka kuldtsiitsitajate arvukus. Igal sügisel jäetakse 30–40 protsenti saagist kuldtsiitsitajatele ja teistele seemne-
toidulistele rändlindudele. See on vähendanud lindude tekitatud kahjusid koristatavatel põldudel ning tõstnud piirkonna liigirikkust. Loodussõbralikkus ja kohaliku tööjõu kasutamine aitab riisi ka turundada, seega saavad lisaks lindudele, kahepaiksetele ning putukatele kasu ka põllumehed.
Riin Viigipuu
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi
zooloogia osakonna doktorant
