Connect with us

Transport

Vedaja valmistub tipphooajaks

Harda Roosna
Kolmapäeval Hiiu maavalitsuses paari­kümne ettevõtjaga kohtunud TS Laevad juhatuse liige Kaido Padar rääkis muudatustest ja uuendustest, mida võetakse ette nelja tegevuskuu jooksul laekunud ette­panekute põhjal.
Kuigi parvlaevaliinide teenindamise kogemust on nüüdseks neli kuud, on seda veel liiga vähe ja  ettevõtte töötajad siuliselt jooksevad ajaga võidu, sest suvine tipphooaeg on lähedal.
Padar prognoosis, et uute laevade liinile tulles võiks reisijate arv aastas kasvada mõlemal liinil kokku seniselt 2,1 miljonilt 2,3 miljonini. Suur hulk neist tulevad saartele muidugi suvel.
Reiside aastamaht on kinnitatud ja sõiduplaan aasta lõpuni kooskõlastamisel. Selleks aastaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Hiiumaa liinile tellinud 5272 reisi. Seda on vähem kui eelmisel aastal, kui sõitsid väikesed laevad, siis tellis ministeerium üle 6000 reisi. Samas rohkem kui 2014. või 2011. aastal, kui ministeerium tellis vastavalt 5120 ja 4610 reisi.
Vastuseks küsimusele, kas sõiduplaan võiks olla tihedam, ütles Padar, et ettevõttel poleks midagi selle vastu kui ministeerium reise lisaks telliks.
TS Laevad müügi- ja teenuse­valdkonna juht Pille Kauber ütles, et kui eelmüügist ostetaks rohkem pileteid, jõuaks suure reisijatehulga lisandumisele eelnevalt reageerida ja lisareise saaks juba ennetavalt liinile lisada. Lisareiside teemal on lähiajal kavas arupidamine ministeeriumiga.
Rohkem e-pileteid
Piletimüügil on ettevõte seadnud eesmärgiks suunata parvlaevareisijad ostma võimalikult palju pileteid eelmüügist. Praegu on kolme kuu, oktoober-november-detsember, keskmine eelmüügist ostetud piletite arv 39 protsenti.
“Seda on liiga vähe, tahame reisijate harjumusi muuta, et eelmüügist ostetaks pileteid rohkem,” ütles Padar ja lubas, et kui kaks uut laeva on kohal, läheb eelmüüki 70 protsenti laevamahust.
Ka on laekunud ettepanekutele tuginedes kavas täiustada e-piletite müügisüsteemi. Nii näiteks hakatakse piletimüügil kasutama vaid liinimeetreid ja kaalupiirangust loobutakse. E-müügikeskkonna parandusi n-ö kogutakse kokku, et viia need sisse korraga. Esimene ports muudatusi tehakse 7. veebruari paiku.
Piletiautomaadid tulevad
Padar teatas, et maikuuks seatakse sadamahoonetesse üles piletiautomaadid. Hinnapakkumised on juba võetud, veel oodatakse teist pakkumist. Kaaluti, kas paigutada need õue või sadamahoonetesse sisse ning leiti, et sees on parem. Maikuuks peaks automaadid paigas olema.
Piletiautomaat on mugav võimalus bussiga tulevate ja jalgsi reisijate jaoks. Nad saavad pileti lunastada nii Heltermaa kui Rohuküla sadama­hoonest ega pea minema sadakond meetrit kaugemal sõiduradade vahel asuvate kassade juurde.
Probleemist, millele nüüd on lahendust loota, kirjutas ka Hiiu Leht.
“Jänesed” varastavad maksumaksja tagant

Padar rääkis, et sadamates tehti mõnda aega tagasi ühel reedel ja pühapäeval pistelist piletikontrolli ja kummaski sadamas leiti kümmekond “jänest” st piletita reisijat, sh ka piletita autosid. “Mina nimetan seda otsesõnu varastamiseks, mitte meie, aga Eesti riigi tagant,” ütles Padar.
Ta tõi näite, kuidas üks reisija peideti autoistmete taha, lootes, et ehk teda ei nähta ning lubas, et piletite kontrollimist jätkatakse.
“Kui maksumaksja annab meile raha, siis iga sent, mis me maksudeks maksame, peab minema õigesse kohta – ei saa olla nii, et keegi arvab, et lähen ja võtan poest õlle ja selle eest ei maksa,” tõi ta võrdluse.
Teine probleem, mis ilmnenud, on ettevõtted, kes piletite eest tähtajaks tasumata jätnud. Padar ütles, et on juba esimesed juhud, kus nad on ettevõtetel krediidi kinni pannud.
“Krediidi lahtisaamine ei ole lihtne, me ei hakka sellega tegelema ja edaspidi arveldame ainult sularahas,” kinnitas Kaido Padar.

Veel lugemist:

Galerii

Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...

Taskuhääling

Köikide Jüttude kümnendas osas käis külas Hiidlaste Koostöökogu juht ja kalur Ilmi Aksli.

Ahto ilmajutud

Selle nädala ilmategijaks on kõrgrõhkkonnad. Ilm on küllaltki soe ja enamasti näeb ka päikest. Mereäärsel rannikul aga on jaheda merevee tõttu veel küllaltki jahe....

Juhtkiri

Teeme Ära talgupäev on juba nii vana asi, et keegi ei mäletagi, kuidas 16 aastat tagasi esimest korda hoogtöö korras üle maa prügi  korjati...