Jälgi meid
Hiiumaa Glögikohvikute Päev 23.11-07.12

POLITSEI

Küberpettused jätkuvad – mida teha?

Jõuluajal alanud petukirjade vool jätkub ja kaaperdatud on ka terve rea hiidlaste meilikontod, kust siis abipalvetega petukirju välja saadetakse. Selgub, et loa juurdepääsuks oma kontole võivad teadmatusest anda omanikud ise.
Mari-Liis Leivalt Kärdlast avastas enne jõulu, et tema Gmaili meilikontolt lähevad kirjad abipalvega pärast seda kui talle hakkasid helistama tuttavad, kes olid mures, mis temaga juhtus.
Kirjas, mis saadeti tema Gmaili aadressilt, palus abi justkui tema ise, kes ta olevat Inglismaal Newcastle’s sattunud varguse ohvriks ning jäänud dokumentide ja rahata. Kirjas küsiti raha kojusõiduks lennupileti ostmiseks ja hotelliarve maksmiseks. Kirja vastuse saamiseks oli tehtud konto yahoo.com keskkonda.
Paarkümmend aitajat
Kõnesid tuli paarikümnelt murelikult tuttavalt, kuid Leivalti teada raha keegi üle ei kandnud. Oli neid, kes helistasid ja imestasid, et alles ma nägin sind tööl, kuidas sa nüüd Inglismaale jõudsid. Oli ka neid tuttavaid, kes teadsid, et Leivalt on lapseootel ja lennufirmad teatud raseduskuust enam lennule ei luba ning kahtlustasid seetõttu kohe, et asi ei ole õige.
“Ühtepidi on hea meel teada, et juhul kui peaksin tõesti hätta sattuma, on nii palju häid inimesi, kes on valmis aitama. Teisalt tekitas see kiri mulle kuhjaga probleeme, kuna see polnud pelgalt mu isiklik, vaid ka töömeil ning tükk aega kulus partneritele asja selgitamiseks ja selle jama klaarimiseks,” rääkis Leivalt.
Teine kahju oli see, et kõik seni saadetud kirjad olid kadunud. Arvutioskustega venna abiga õnnestus Leivaltil oma teise, mail.ee aadressiga konto ja kontrollküsimuste abil Gmaili konto taastada, kuid kõik kirjad olid läinud ja konto araabiakeelne. Vend määratles uuesti keele ja esitas Gmailile taotluse kirjad taastada. Selleks tuli täita blankett ja nii sai Leivalt kogu oma kirjavahetuse tagasi. Kuid tema nimega meilikontole Yahoo keskkonnas, kuhu ta kirjavahetus ringi tõsteti, ta ligi ei pääse – see on kurikaelte käes.
Leivalt: Võisin teha vea
Leivalt oletab, et nõrk parool polnud põhjuseks ja võimaluse kontole ligi pääseda andis hoopis ta ise ja teadmatusest. Nimelt tuli talle kiri, milles teatati, et juba kaks tema saadetud kirja pole “läbi läinud” ning vea parandamiseks kästi klikata saadetud lingil. Kirja saatjaks oli märgitud “sinu Gmaili tiim”. Oskamata kahtlustada, et kiri pole tegelikult Gmaililt saadetud, klikkas ta lingil ja andis sellega loa oma kontole juurdepääsuks.
“Kiri tundus usaldusväärne ja ma ei osanud midagi halba kahtlustada,” ütles Leivalt. Tema tuttavale saadeti samasugune kiri, kuid lingil tuttav ei klikanud ja tema Gmaili konto töötas normaalselt edasi.
Uus katse Leivalti tagasisaadud kontole ligi pääseda, tehti ka sel aastal, kuid nüüd ta juba teadis riski ning jättis kirjale vastamata.
Eesti keel ei kaitse
Triinu Schneider avastas oma konto kaaperdamise ühel hommikul meili avades ja teatas sellest ka Hiidlaste koostöökogu listis, kuhu 7. jaanuaril abipalved laekuma hakkasid. Tema andmetel oli kontosse häkitud öösel kell 2.30 Indias Delhis.
Schneider ütles, et pärast kirja saamist on väga paljud inimesed talle helistanud ja eriti ärevuses olid eakamad inimesed, kuid tema teada keegi ülekannet siiski ei teinud. Juhtunust teavitas ta ka politseid.
Kui meedias on avaldatud arvamust, et petturite eest kaitseb meid eesti keel, mida Google eriti hästi tõlkida ei suuda, siis Schneideri nimelt saadetud kiri oli üsna laitmatus eesti keeles:
“Loodetavasti jõuab see kiri teieni õigeaegselt. Käisin reisil Liverpool, Suurbritannia, ning reisi käigus varastati mu dokumendid, sealhulgas pass ja krediitkaart, mis olid minu kotis. Saatkond oli nõus abistama minu lennu organiseerimisega ilma passita, minu kanda jäi piletikulu ja hotelli arve. Paraku ei ole mul võimalik aga kontole ligi pääseda ilma pangakaardita ning pank ei ole suuteline nii kiiresti uut kaarti väljastama, et ma lennule jõuaksin ja hotelliarve tasutud saaksin. Antud olukorras olen sunnitud paluma lühiajalist laenu, mille saan tagasi maksta niipea kui koju tagasi jõuan. Vajan summat mis oleks 1000 Euro, et katta oma kulud. Kui oleks võimalik raha saata Western Union või  Moneygram kaudu, siis see oleks kõige parem. Vabandan ebamugavuse pärast, aga mul on vaja jõuda järgmisele lennule ja igasugune abi on teretulnud. Kui on võimalik aidata, siis saadan oma konto andmed.”
Prokuratuuri käed lühikesed
Prokuratuuri käed jäävad piiritaguseid kaaperdajaid püüdes väga lühikeseks. Riigiprokurör Eve Olesk on meedias öelnud, et tavaliselt ei õnnestu Eesti riigil välismaal tegutsevate küberkurjategijate tabamiseks õigusabi saada ning seetõttu menetlust üleüldse ei alustatagi.
Viljandimaa ajaleht Sakala kirjutas 27. detsembril, et üks inimene läks õnge ning saatiski küsitud 1000 eurot teele. Meilikontota jäänu ja raha saatnu pöördusid politseisse, kuid sealt vastati neile, et kuna juhtunu niidid viivad välismaale, ei saa Eesti politsei ja prokuratuur neid aidata.Lääne politseiprefektuuri tööpiirkonnas õnneks keegi veel kahju pole kandnud.
Politsei kommunikatsioonijuhi Kaja Graki soovitus kõlab, et igal juhul tuleks enne kui ülekannet tegema hakata, võtta ühendust kirja saatjaga ja veenduda, et temaga on kõik korras. Tuleks hea seista ka selle eest, et meilikonto turvalisus oleks tagatud.

Veel lugemist: