Äsjalõppenud rahvaloendusel on Hiiu maakonna seis kõige nutusem, kokku loendati 8693 inimest. See on vaid 94 protsenti arvestuslikust rahvaarvust ja maakondade arvestuses kõige madalam näitaja. Kui saadud arvust lahutatakse maha topeltloendatud inimesed, käriseb vahe veelgi suuremaks.
“Eile öeldi AK uudistes, et Saaremaal loendati 10 protsenti vähem inimesi kui eeldati olevat. See on ju seal veel kehvem näitaja. Eks põhjus on meil ikkagi sama, mis Saaremaalgi, et paljud mandril õppivad noored on meie registris, aga tõenäoliselt loendasid ennast mujal, seal kus õpivad. Ma miskipärast arvan, et need, kes esmaspäevast reedeni mandril tööl on, loevad ennast ikkagi hiidlaste kirja. Aga meil on registris ka küllalt palju suvehiidlasi, kes ju aastaringi siin ei ela. Nemad loendasid ennast kindlasti kusagil mujal,” kommenteeris eile arvu Hiiu maavanema kohusetäitja Piret Sedrik.
Osatähtsuse arvutamisel on aluseks statistikaameti avaldatud rändega rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2011 ehk 9248 inimest. Seega on Hiiumaalt kadunud vähemalt 555 inimest.
Hoopis erinevaid numbreid näitab rahvastikuregister. Selle järgi oli 1. märtsi seisuga Hiiumaal 10 104 elanikku. Seega on elanikeregistris kirjas olevate ja praeguseks loendatute vahe veel suurem – 1411 inimest.
Naabrite juures Saare maakonnnas loendati 31 860 inimest ehk 97 protsenti ja Lääne maakonnas 24 718 ehk 99 protsenti eeldatavast elanikkonnast.
Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord oma loendusel märgitud püsielukohas.
Eestis kokku loendati 1,327 312 inimest.