Connect with us

Uudised

Selgusid maakonna meistrid õpilaste mitmevõistluses

Hergo Tasuja
Kolmapäeval kihas Kärdla staadion koolinoortest. Viidi läbi meistrivõistlused mitmevõistluses ja teatejooksudes.
Võistlustel osalesid kõik üldhariduskoolid. Märgiks, et spordialade kuninganna, kergejõustik, on saarel au sees, on asjaolu, et meistritiitliga pärjatud õpilasi jagus iga kooli nimekirja.
4.–5. klassi poiste II mitmevõistluse, mille aladeks 60 m sprint, kaugus- ja kõrgushüpe, esikolmiku moodustasid vaid Emmaste kooli õpilased. Võitis Kristjan Ugam 898 punktiga, järgnesid vennad Tobias ja Taaniel Remmelg 809 ja 711 punktiga. Silmapaistvam tulemus oli Ugami 3,71 m kaugushüppes.
Sama vanade poiste III mitmevõistluse ülekaalukalt parim oli Hargo Liiving
Suuremõisa koolist 1950 punktiga. Ta võitis 60 m jooksu ajaga 9,4 sekundit, tõukas kahekilost kuuli 10,81 ja viskas palli 61,05 meetrit. Liivingule järgnesid Karl Värva (KÜG, 1236 p) ja Karlis Paulus (Käina, 1222 p).
6.–7. klassi poiste seas oli samuti silmapaistvaid võidutulemusi. Rein Reinu Käina koolist võitis I mitmevõistluse 1954 punktiga. Ta jooksis 60 m 8,3 sekundiga, tõukas kolmekilost kuuli 10,18 m ja hüppas kaugust 4,35 m. Teine oli Risto Püssim Laukalt 1766 ja kolmas Rait Tustit Paladelt 1590 punktiga.
Joel Hiis oli kindel võidumees II mitmevõistluses, kus jooksis 60 m ajaga 8,9 sekundit, hüppas kaugust 4,13 ja kõrgust 1,40 meetrit. See andis kokku 1585 punkti. Teine-kolmas olid Gabriel Vannas (1191 p) ja Kasper Pisa (1159 p) Käinast.
Põhikooli vanemad poisid pidasid maha haaravad duellid kuldmedali nimel. I mitmevõistluses edestas Lauka kooli õpilane Robin Niidas õige napilt Edgar Liiberit (KÜG). Niidas jooksis 60 m 7,8 sekundiga, tõukas neljakilost kuuli 11,36m – võrdluseks, Liiber võitis ala 14,40ga – ja hüppas kaugust 5,30m. Niidas kogus 2528 punkti Liiberi 2513 vastu. Kolmas oli Rait Penkin 2283 punktiga Paladelt.
II mitmevõistluse võitis Kevin Koit 2358 punktiga. 60 m aeg 7,9 sekundit, kaugushüppe tulemus 5,49 ja kõrgushüppes 1,44 meetrit. Teine oli Marko Nurk 2347 punktiga. Kolmas Rene Berkmann (2048 p), samuti Kärdla kooli õpilane.
Noorimate ehk 4.–5. klassi tüdrukute seas võttis kindlaima võidu Catlin Hüüdma Käina koolist, võites III mitmevõistluse 1709 punktiga. Ta jooksis 60m ajaga 10,2 sekundit, tõukas kahekilost kuuli 8,36 ja viskas palli 38,44 meetrit. Teine oli Maria Mäets (KÜG, 1235p) ja kolmas Anni Kark (Lauka, 982p).
6.–7. klassi tüdrukute seas oli palju võistlejaid, kes silmapaistavalt esinesid. Kelly Nurk Kärdlast võitis I mitmevõistluse 2215 punktiga.
60 m aeg 8,6 sekundit, kaugushüppe tulemus 4,30 ja kuulitõukes 8,72 meetrit. Teine oli Roberta Mikk (1762 p, Käina) ja kolmas Janeli Liivak (1473 p, Lauka).
Kristina Joarand Kärdlast võitis II mitmevõistluse 2381 punktiga. Ajaga 8,8 sekundit läbis ta 60 m jooksu, 4,69 hüppas kaugust ja 1,45 kõrgust. Teine oli Anna-Brita Tall (KÜG, 2257 p), kolmas Getter Tartu (KÜG, 1574 p).
Ann-Ly Kibuspuu Kärdlast oli parim III mitmevõistluses. Ta jooksis 60 m ajaga 8,7 sekundit, tõukas kahekilost kuuli 11,87 ja viskas palli 46,86 meetrit. Kokku andis see 2665 punkti. Teine oli Erely Liisbet Johanson (Emmaste, 2225 p), kolmas Berenike Järvekülg (KÜG, 1970 p).
Põhikooli vanemate tüdrukute I mitmevõistluse parim oli Liisi Kajo Emmastest 1970 punktiga. 60 m jooksu läbis ta ajaga 9,1 sekundit, tõukas kolmekilost kuuli 9,88 ja hüppas kaugust 3,54 meetrit. Teine oli Emma Kaups (KÜG, 1731p) ja kolmas
Maria Valk (Lauka, 1627p).
Teatejooksude parima tulemuse eest hoolitses Kärdla 6.–7. klassi tüdrukute kvartett Kelly Nurk, Kristina Joarand, Ann-Ly Kibuspuu, Anna-Brita Tall, kes 4×100 meetri jooksu läbis ajaga 54,4 sekundit. Nad olid kiiremad ka vanematest tüdrukutest ja edestasid oma vanuseklassi poisse samuti kolme sekundiga.

HERGO TASUJA

Veel lugemist:

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Persoon

Kärdla linna haljastuse eest hoolitsevad Mai Sinilaid ja Sirje Voitka lähevad lausa hoogu, kui hakata arutama teemal, mis teeb Kärdlast Kärdla või milline on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...