Kui ümbere vaadad, märkad, et inimest panevad hennast nat aasta vaheduseks valmis. Lapsed aa natust vehe vagasemaks jeen, ootvad juba kooli. Suurd midad änam äi toimu, kuigit ilma poolest vöiks veel köiksugu asju korralda. Tööinimest hakkavad ka tasagesti härkama. Mineva nädala läks valla volikogu just senne koha peeld vaardiga edasi, kus sui alguses pooleli jähi.
Söune aastaring tundub isegid parem olevad. Kolm suve kuud vötedakse aastast veel, mis vötta annab. Septembri kuus möteldakse senne peele, mis köik sui aegus tehet ja kus käidut sai ja tömmedakse tasagesti tuurid jälle ülesse. Septembris aa inimestel palju rohkem jöudu uut aasted alusta kui jaanuaris, kui öues pime ja väsimus vötab vöimust.
Aga preegud! Kui päris sui ee löppeb, tuleb vanade naiste sui. Peeva on veel üsna soe, aga mitte änam hermus palav. Merevesi aa natust jahem, aga ujuda aitab siiskid. Metsad aa seeneid ja marju täis. Aedas öuni, pirnisi ja ploomisi, et hermus. Tänavaasta üsna hupudus.
Vanade naiste sui aa söune aeg, kus elu oleks olevad nat oma vana rööpas tagasi, aga natust aa siiskid veel puhkuse tunne ka. Vahest tuleb muidud meele, et novembri kuuni aa üsna vehe aega jeen. Kui senne pimeda ja pori peele mötled, aa korraks söhune tunne, et so klaas polegid pool täis, vaid pool tühi. A siiss mötled jälle, et senna siiskid veel üsna mitu nädald aega ja prääst aa veel ilmad sojad ja puud lehtes.
Äi tea, mis see stadistiga näidab, kas kliima soojenemine on suve pitkemaks ka tein? Senne vastu äi oleks vist kinnegil midad, kui ilmad alles novembri kuus jahemaks minema hakkaks. Loodusele see muidud äi meeldiks, seel omad seedused.
Aga ju mei köikide asjadega ee harjume. Harjume sennega, et köik muutub. See vöiks ka muutuda, et me hakkaks omale tehemini meele tuledama, et tegeliguld aa köik hästi ja sui pole veel löppen.
Kirjudas Raul Vinni, hiiu keelde pani Järvi Kokla
