Kõik hea tuleb ringiga tagasi, öeldakse. Heategijad ise ei tundu aga oma vaba aega ega hoolimist panustades kunagi mõtlevat sellest, mis nad selle eest tagasi saavad. Hiiumaa koduta loomade turvakodu perenaine Maarja, näiteks, teeb seda siirast hoolimisest kõigi nende loomade vastu, kes kas hüljatakse või mingil muul põhjusel kõrvale jäetakse.
Mis tahes looma enda hoole alla võtmine on suur vastutus ja seda, et on inimesi, kes sellega toime ei tule, tõestab ehedalt tõik, et Hiiumaa koduta loomade turvakodu oli sunnitud leidma suuremad ruumid, sest kodutud kassid ei mahtunud enam olemasolevasse tuppa ära.
Ja samal ajal, kui ühed loomad jäävad koduta, ostetakse kalli raha eest teisi. Näib, et loomade maailmas toimub sama, mis asjade maailmas – ei meeldi, viskan ära. Asjad lähevad prügimäele, loomad tänavale piltsida.
Kuidas olla siin osa lahendusest, mitte probleemist? Turvakodu vabatahtlike veendumus on kindel. Vähim, mis teha saame, on takistada kasside paljunemist. Isegi siis, kui poegadele on iga kord tahtjad olemas. Isegi siis, kui meie kodu poegi ei näegi, sest meie kass on isane.
Siin leidub kindlasti kohe küsijaid, kuidas me sekkume looduse tegemistesse. Kassi kodustades oleme võtnud endale vastutuse ja kohustuse nende kõigi eest hoolitseda. Oleme ammu selle asja looduse kätest ära võtnud ega saa nüüd ka vastutust tema kaela jätta.
Osa lahendusest aitab olla ka see, kui võtta endale kalli tõukassi asemel üks tore tegelane turvakodust. Kõige lihtsam on aga hakata lihtsalt kassitoa püsiannetajaks ning toetada tööd, mida teevad inimesed, kes üldse sellest ei mõtle, mis nad selle eest tagasi saavad.
