Alates juulist ei pea klient küll enam hooldekodukoha eest maksma, kuid Hiiumaa hooldekodudes jätkuvalt kohti pole. Ähvardav riigipoolse raha vähenemine võib olukorra veelgi keerulisemaks muuta, kuigi eeldatavasti teenuse soovijate arv kasvab.
Kel hooldekodus koht olemas, saab uue korra järgi teenuse tasuta, ülejäänutele pole praegu Hiiumaal hooldekodukohta pakkuda.Vajaduse ja soovi korral saab hooldekodusse minna ka mandrile ning Hiiumaal koha vabanedes siia tagasi tulla.
Tasuta tundub uskumatu
Tohvri Hooldekodu juhataja Karin Gross ütles, et hooldereformi algusest, 1. juulist on tulnud paarkümmend taotlust üldhooldusele saamiseks. Mõned soovijad kehvas seisus tervisega ja ootel hooldushaiglas, kus nad juba tükk aega olnud.
Hooldekodus kohta neile aga pakkuda pole, sest Tohvri 67 kohta on täis. Vaba on vaid üks koht kinnises dementsete osakonnas, kuid teenusesoovijate seas sellise hoolduse vajajaid pole.
“Hädalisi inimesi on ootel päris mitu, aga kohti ei ole, tuleb oodata,” nentis Gross.
Samaaria Hiiumaa hooldekodu juhataja Ülo Kikas ütles, et ka temale on tulnud paarkümmend taotlust, kõik 26 kohta aga on täis. Riigi rahaline tugi tekitas enesestmõistetavalt huvi teenusele saada, nentis ta.
Praegu on Samaarias kolm-neli hoolealust, kelle hooldekodu eest tasub kohalik omavalitsus, ülejäänud pidid seni hakkama saama nii-öelda oma jõududega.
“Hoolealused on avaldanud kahtlust, et kas see ikka tõsi on, et osa tasub omavalitsus,” vahendas Kikas. Esimesed arved juulikuu eest saadab hooldekodu välja nüüd, augusti algul.
Kohti ei jätku?
Mäeumbaed ütles, et juuli alguses oli uusi taotlusi üldhooldusteenusele suunamiseks vähe, vaid mõned. Tema sõnul on kõik senised soovijad hooldekodukoha saanud, kõik küll mitte Hiiumaal, osa ka mandri hooldusasutustes. Ooteaeg sõltub ka sellest, millist hooldekodu hoolduse vajaja või tema lähikondsed soovivad.
“Kui kindlasti tahaks Hiiumaal teenusele saada, siis natukene peab ootama, et see koht tekiks, aga näiteks mandril Keila haiglas on suur hooldekodu, kus minu teada kohti jätkub,” lisas ta.
Rahuoja selgitas, et kui vald leiab, et Hiiumaa elanik kvalifitseerub üldhooldusteenusele väljaspool kodu, siis teenuse osutaja võib olla ükskõik kes ja asuda ükskõik kus, kasvõi näiteks Tartus ja Tallinnas. Ta tõi näitena, et Tohvri hooldekodus on ka teiste maakondade inimesi.
Karin Gross ütles, et valdavalt, 90 protsenti, on Tohvril siiski Hiiu maakonna inimesed, mõned üksikud ka mujalt sissekirjutusega. Enamasti on need eakad vanemad, kelle lapsed elavad Hiiumaal ja kes soovivad oma perele lähemal olla.
Praegu pakuvadki Hiiumaal üldhooldust vallale kuuluv Tohvri hooldekodu, kus on 68 kohta, ja eraõiguslik Samaaria Hiiumaa misjon, kus on 26 kohta.
Järgmisel aastal raha vähem
Tänavu 1. juulist jaguneb kohamaksumus teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel. Vahendid teenuse eest tasumiseks eraldab omavalitsustele riik. Riigi poolt tänavu teiseks poolaastaks Hiiumaa vallale eraldatud summa oli 298 000 eurot. “Sellega ma arvan, et me tuleme omadega mäele,” hindas Mäeumbaed.
Järgmise aasta rahanumbrid teevad ta siiski murelikuks: “Võib küll tulla see koht, et peame võtma mõttekoha, kuidas ja mismoodi edasi.”
Valla rahandusosakonna andmetel on rahandusministeeriumi prognoos, et järgmisel aastal on selleks kasutada 456 000 eurot kogu aasta peale.
Rahuoja sõnul eraldaski ministeerium kõigile omavalitsustele kokku kümme miljonit eurot rohkem kui tegelik planeeritav vajadus võiks olla ja järgmisel aastal ongi raha selle võrra vähem. Lõplikult kindel see summa pole, sest tegelik vajadus veel selgub ning ilmselt hakkavad ministeerium ja kohalikud omavalitsused sügisel selle summa üle läbi rääkima, lisas ta.
Hooldereform, mille jõustas 1. juulist sotsiaalhoolekande seadus, tagab, et hooldekodukoht oleks vajajale kättesaadav keskmise pensioni eest. Samas ei garanteeri see kohta hooldekodus. Omavalitsused saavad riigi antud vahendeid kasutada ka koduse hoolduse korraldamiseks. Asutuspõhise hoolduse korraldamine on sotsiaalministeeriumi hinnangul vajalik alles siis, kui kõrvalabi toel kodus elamine ei ole võimalik.
Kõik tuli ümber teha
Abivallavanem Liisi Mäeumbaed tõdes, et hooldereformi läbiviimine on olnud valla jaoks päris keeruline ülesanne.
Hooldereformi rakendamise käigus sõlmis vald enam kui 80 väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele suunamise ja rahastamise lepingut. Tegemist on juba hooldekodus olevate inimestega. Kuna reformiga seoses muudeti ka teenusele saatmise korraldust, pidid kõik, kes juba hooldekodus olid, esitama taotluse, läbima hindamise ja vald tegi siis nende kohta rahastusotsused.
“Mul endal on tunne, et oleme täitsa hästi ree peal sellega praegu,” ütles Mäeumbaed. “Kui nüüd rahastusotsused ka järgi tulevad, on kõik hästi.” Juba praegu on talle laekunud tagasisidet, et inimesed on rahul kuna nende maksmise koormus väheneb oluliselt.
“Ma arvan, et väga hästi läks,” oli ka Hiiumaa sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja hinnang. Ta tunnustas Tohvri Hooldekodu töötajaid ja sotsiaaltöö spetsialiste, kes selle nimel kõvasti tööd tegid.
