Tahtele allumatult väändunud tüvi ning rohetavate okaste vahel sinavad pärlitena helkivad lihakad käbid, mida meie harjunud marjadeks kutsuma. Selline näeb välja me saarerahva südameis sooja pesa pununud puu – kadakas, kelle õhus lenduv magus puidune aroom sooja koduse tunde tekitab.
Rahvausundis on kadaka vägi ja pühadus kõrge au sees. Üheks kõnekaks märgiks, sümboliseerimaks tema pühadust, peetakse kadakamarjal paikevat risti. Kadakaokstest valmistatud viiruki või tükikese puidu põletamisel tekkinud suitsuga puhastasid esivanemad maja enne lapse sündi. Lisaks sai sussutatud välja haigused, nõidused ning kurjus. Keskajal aeti kadakasuitsuga minema lausa katku! Vanarahvas uskus, et kadakaoksa põhjendamatu murdmine toob tegijale halva õnne!
