Nüüd, kui haiglas ehitustööd alanud, olid haiglajuht ja haldusjuht valmis rääkima eeltööst, mida nad on teinud seitsme aasta jooksul, viimasel aastal lausa igapäevaselt selleks, et visiooni põhjalikult uuendatud haiglast ja uuest tervisekeskusest ellu viia.
Haldusjuht Tõnis Laanemäe ütles, et kui märtsis välja kuulutatud ehitushankele ühtegi pakkumist ei laekunud, tuli hakata küsima, miks ükski huvi tundnud ettevõte pakkumist ei teinud. Põhjuseks toodi liiga madal eeldatav maksumus, mis hankes kirjas – 3,9 miljonit eurot. “Öeldi, et selle summaga ei ole tänapäeval enam võimalik asju ära teha,” selgitas ta.
Järgmise sammuna saadeti ettevõtetele, kes olid riigihankele registreerunud, pakkumuskutse osalemiseks läbirääkimistega hankemenetluses. Pakkumuste esitamise tähtajaks laekus vaid üks pakkumus Ehitus5ECO-lt.
Puuduolev summa haigla ja tervisekeskuse peale kokku oli väga suur, 6,9 miljonit eurot.
Tamm: See oli haigla suur töö
Kui võimalik ehitaja ja hind olemas, algas töö selle nimel, et puuduolev rahastus saada. “See, et me selle rahastuse lõpuks saime, see tegelikult oligi ju haigla töö,” ütles haigla juhatuse liige Riina Tamm. Esimese sammuna saatis haigla maikuus kirja sotsiaalministrile ja rahandusministrile, et haigla ehituseks lisaraha saada. Palju koostööd tehti sotsiaalministeeriumi töötajatega, kes selle projektiga tegelesid.
“Lõpus, enne kui rahastusotsus tuli, olid praktiliselt igapäevaselt koosolekud sotsiaalministeeriumiga,” nentis Tamm. “Igapäevaselt. Ja siis kui see rahastus tuli, oli see suurepärane, aga see ei ole ainult poliitikute teene – see on Hiiumaa haigla teene.”
Reaalne oli oht, et kui lisarahastust ei tule, kukub kogu projekt läbi. Nii tuli haiglal saata tervisekeskuse ehitust toetanud Hiiumaa vallale kiri ja tõdeda, et võib-olla tõesti jäävadki kõik suured plaanid ilusaks unistuseks. Kui lisaraha poleks tulnud, siis haiglal endal laenuvõimekust ei ole.
“Kõvasti tegi tööd ka haigla nõukogu, kuhu kuulub päris palju inimesi, ja loomulikult PERHil on väga suur jõud,” lisas Tamm ja loetles veel abilisi.
Juba maikuust alates oli haiglale abiks regionaalhaigla finantsosakonna juhataja Monica Kirsipuu-Uik, kes aitas koostada lisarahastuse taotlusi ja vaatas üle arvutustabelid.
Kõigiti oli abiks haigla nõukogusse kuuluv Agris Peedu, kelle hooleks oli suhtlemine ministeeriumiga, samuti nõukogu liige Reili Rand. Kohtumise minister Signe Riisaloga korraldas tollane riigikogu liige Aivar Viidik.
“Aga tegelikult on selle rahastuse saamise taga ikkagi Hiiumaa haigla suur-suur töö – see ei ole niimoodi, et keegi ütles ja nipsust antigi raha – meie tõendamiseta, et meil on seda raha tarvis, ei oleks seda raha saadud,” kinnitas Riina Tamm. “See ei käi nii, et ma lähen ja ütlen ministrile, et ma tahan nii ja nii mitu miljonit – keegi ei anna! See oli suur töö ja tõesti me igapäevaselt tegelesime sellega.”
Seitsme aasta töö
Laanemäe lisas, et juba uute rahataotluste kokkusaamine oli omaette suur töö. Mitu kuud varem oli selge, et nagunii jääb raha puudu ja vaja on juurde taotleda. “Juba aasta algusest me arvutasime ja eelarvestasime, vaatasime ja mõtlesime, kärpisime ja ajatasime – see on päris pikk protsess olnud,” ütles ka Laanemäe.
“Kui vaadata veel ajaloos tagasi, kustkohast need esimesed toetused tulid, kui hakkasime EMO osa projekteerima – see oli samamoodi lobitöö, samamoodi kohtus haigla juhatus tol ajal ametis olnud ministri Tanel Kiigega, samamoodi tegime peaminister Jüri Ratasele selgeks oma nägemuse, kuhu me tahame jõuda ja siis hakkasime taotlema toetusi,” rääkis haldusjuht. “Ilmselt Hiiumaa haigla suutis näidata, et meil on väga hea eesmärk, kuhu me tahame jõuda – visioon on olemas ja meil on vaja toetust sellele.”
Tervisekeskuse projekt algas aastal 2015 ja sai uue hoo, kui aastal 2017 haigla juhatusega liitus Tõnis Siir. “Siis tegelikult läks suurem töö lahti ja hakkasime tervisekeskuse projektile lisaks mõtlema haigla renoveerimisele ja selle funktsionaalsuse parendamisele,” selgitas Tamm, et töö praeguse nimel on kestnud seitse aastat.
“Praegu läks kõik väga hästi ja tegelikult on see kõik Hiiumaa haigla ja haigla nõukogu suur töö, muidugi ministeeriumid ja paljud poliitikud on meid väga palju aidanud, aga tegelikult kõik see suur töö on haigla tehtud,” võttis Tamm otsad kokku.
Tõnis Siir lahkus
Tõnis Siir enam ei ole haigla juhatuse liige – tema teenistusleping lõppes 28. septembril ja nõukogu tegi otsuse, et juhatus on edaspidi üheliikmeline ehk juhatuses jätkab Riina Tamm.
Tänavu juulis ametisse asunud valitsus kinnitas kava struktuurivahenditest rahastatavate ehitusprojektide kallinemise rahastamiseks. Hiiumaa haigla ja tervisekeskuse ehitust toetati veel 6,9 miljonit euroga. Varem hinnati kahe, omavahel tihedalt seotud projekti rahaliseks mahuks 4,9 miljonit eurot – 3,9 miljonit eurot haiglale ja 1 miljon eurot tervisekeskusele.
