Täna kell 16 saab Hiiumaa muuseumi Pikas majas tagasi minna OMA lapsepõlve. Teejuhiks muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo ja teerajaks tema ideest sündinud näitus “Lapsepõlve…”. Näitusele sai juba varemgi pilku peale heita, aga täna on Kärdlas Pikas majas Vabrikuväljak 8 näituse pidulik avamine ja kohal on näituse idee autor Helgi Põllo, kes juhatab teed tagasi lapsepõlve.
Käisin ise näitust vaatamas kolmapäeval ja leidsin üht-teist tuttavat, aga mälestusi lugedes ka palju niisugust, mida minu lapsepõlves ei olnud. Igal juhul ärgitasid mälestuste üleskirjutused mõtlema, et kuidas oli meie peres ja siis kui mina väike olin… Tee lapsepõlve oligi lahti… Allakirjutanu leidis näituselt oma nuku – üleni tselluloidist, punaseks värvitud huultega, malbelt nukuvoodis magamas. Ei tea, mis selle nuku nimi võis olla? Mina panin oma nukule millegipärast nimeks Ursi. Ei tea, kust nii pisike laps selle nime võttis… Ei mäleta. Nii sügavale lapsepõlve nii kaugete aastate tagant enam tagasi ei pääse, aga mälestused, mis igapäevarutus on suikunud olekus, ärkasid küll ja see oli päris mõnus.
Näitusel jalutamise ajal kostsid lapse hääled ja mõtlesin, et näe kui tore, näitusele isegi helitaust sätitud. Aga ei, tegu oli siiski noore perega, kes oma väikelapsega näitusesaalides ringi jalutas. Aga võikski ju ehk lisada taustale natuke lapsepõlvehääli – palju naeru ja pisut nuttu – ei kasva me ju suureks ilma tunneteta.
Näituse koostajad ütlevad tutvustuses, et see on näitus lapsepõlvest ehk täpsemalt öeldes suureks kasvamise lugudest ja kogemustest.
Näitus keskendub ennekõike väikelastele, kuid põikab juttudes mõnikord ka veidi vanemasse ikka. Väikeseks lapseks olemise aeg on just see, mil õpid, avastad ja märkad kõige rohkem – kogu maailm on päriselt uus, tõdevad nad.
Mida me lapsepõlvest mäletame? On need mälestused pigem rõõmsad või kurvad? Kas mäletame ise või usume mäletavat meile räägitut? Mäletamine sõltub paljuski ümbritsevatest oludest ning meie edasisest elust. Mälul on võime osad mälestused blokeerida ja teised suuremaks mõelda. Just lapsepõlvemälestustega juhtub seda viimast sagedasti.
Näitusel on kasutatud Hiiumaa Muuseumi kogudes olevaid lugusid ja esemeid, kuid oleme neid ka selleks väljapanekuks juurde kogunud. Suurem osa mälestustest on pärit 20. sajandist, kuid osa ulatuvad tagasi ka 19. sajandi teise poolde.
Näituse ülesehitus, tekstid ja esemevalik on Helgi Põllolt, kujundus OÜ-lt Laika, Belka, Strelka, tehniline teostus OÜlt Hiiu Ilu ja muuseumi töötajatelt. Näituseprogramme juhivad Jaanika Kuusk ja Helgi Põllo. Näitusel kasutatud fotod ja mälestused on Hiiumaa muuseumi kogudest ja erakogudest.
Näitus on avatud 4. aprillist 2022 kuni 6. märtsini 2023.
HARDA ROOSNA
