Hiiumaa looduslikud pühapaigad

Eelmises Hiiu Lehes kirjutasime, et ajaloolised looduslikud pühapaigad saavad selgema määratluse. Üle Eesti on neid praegu, kui inventeerimine pole veel lõppenud, kirjas 538. Kui paljud neist asuvad Hiiumaal? Vikipeedias loetakse neid üles neli: Tärkma ohvritamm, Ülendi ohvripärn, Pihla hiiemänd ja Kassari hiiemets. Kas need andmed on tõesed?
Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama vastas, et ajaloolise loodusliku pühapaiga liigi sai Hiiumaal neli kultuurimälestist – kaks ohvripuud, üks ohvriallikas ja üks ohvrikoht. Ohvripuud on ohvritamm Tärkmal ja Ülendi ebajumal ehk ohvripärn Kõpu poolsaarel Ülendi külas. Ohvriallikas on Külmallik, mis asub samuti Kõpu poolsaarel, aga Mägipe küla maadel, mitte Kalana külas nagu muinsuskaitseameti registris ekslikult kirjas.
Ohvrikoht on Otimägi ehk Põlise leppe kivid, tuntud ka kui Püha leppe kivid Suuremõisa kiriku lähedal. Hiiu Lehes ilmus mullu novembris ja tänavu veebruaris selle kohta kaks pikemat lugu. Novembris kirjutasime sellest, et plaanis on uurida Põlise leppe kivide alust maapõue georadariga ja veebruaris sellest, mida uuringute käigus leiti.
Pikne Kama ütles, et on plaan lisada ajaloolise pühapaiga liik ka Ristimäele, aga kuna tegemist on ajaloomälestisega, siis tuleb selle kohta teha eraldi menetlus.
“Lisaks nendele on Hiiumaal veel ajaloolisi looduslikke pühapaiku, mis pole kultuurimälestisena riikliku kaitse all,” selgitas Kama.
Hiiumaal toimus 2020. aasta lõpus vastav inventuur, mille põhjal on muinsuskaitseameti juures tegutsev ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu teinud oma­poolsed ettepanekud, millised Hiiumaa looduslikud pühapaigad võiksid veel olla riikliku kaitse all.

HARDA ROOSNA