60aastane jahimeeste selts valis esimesed auliikmed

Hiiumaa jahimeeste selts andis 60. juubeli­sünnipäeval välja kaks esimest auliikme märki.
Laupäeval pidasid jahi­mehed ja -naised seltsi 60. aastapäeva pidu Kärdla kultuurikeskuses.
Seltsi esimees Tiit Paulus ütles pidupäevakõnes, et olenemata riigikorrast ning kergematest ja raskematest aegadest on saare jahimeestel jätkunud tahet ja jõudu tegutseda üheskoos, hoida ja säilitada oma organisatsiooni. Ilmse uhkusega teatas Paulus, et 1. märtsi seisuga on seltsil 265 liiget, kes kuuluvad seitsmesse jahtkonda.
Eesti jahimeeste seltsi tervitused tõi hiidlastele president Margus Puust, kes ütles, et väga paljud liikmesorganisatsioonid tähistavad lähiajal esimest juubelit. “Täna siia tulles mõtlesin, et hiidlased peavad ikka ees olema ja te oletegi – kui teised tähistavad 50. tegevusaastat, siis teie juba 60ndat.” Seega on hiidlaste selts kümme aastat vanem ka kogu Eesti jahimehi ühendavast seltsist.
President rõhutas, et jahimeeste koostöö ja ühendused on garantiiks, et võime Eestis rääkida jahikultuurist, jahitavadest ning võib uhkusega öelda, et olemas on eesti rahvuslik jahindus.
Saaremaa jahimeeste seltsi tervitused tõid seltsi tegevjuht Ive Kuningas ja kauaaegne jahindustöötaja Jaan Ärmus.
Seejärel kutsus seltsi tegev­juht Anu Sarapuu kõne­pulti seltsi asutajaliikme Viljar Rajaveeri, kes andis huumoriga vürtsitatud ülevaate nõukogudeaegsest jahindusest ja asjaajamisest.
Sõna said ka pikka aega seltsi tegevjuhiks olnud Arvo Maivel ning kuue jahtkonna juhid.
Auliikme staatus
Kui tagasivaated seltsi ajaloole tehtud, teatas juhatuse esimees, et tänavu 15. veebruaril kinnitas juhatus seltsi tunnustuste andmise korra. Selle järgi on kõrgeimaks autasuks seltsi auliikme märk “Kuldhirv”.
Kõige esimese seltsi auliikme tiitli ja märgi pälvis Hiiumaa jahimeeste seltsi (HJS)asutajaliige, pikaajaline juhatuse esimees ja juhatuse liige Viljar Rajaveer hindamatute teenete eest saare jahinduse arengusse.
Saali aplausi saatel võttis Rajaveer tunnustuse vastu ja tänas. Naljatades ütles ta, et ilmselt on Mooramaa mees nüüd oma töö teinud ja võib minna: “Enam ei ole mul küll midagi saada –vaba­riikliku jahimeeste seltsi kõige kõrgem autasu mul juba on ja nüüd on mul siis see vanaduse märk ka. Ma palun veel kord vabandust, aga see jahimeeste selts ei ole mitte minu tehtud – ma lihtsalt olen olnud juures, aga ma tänan tähelepanu eest.”
Teise auliikme märgi “Kuldhirv” sai Hiiumaa jahi­meeste seltsi pikaaegne tegevjuht, revisjonikomisjoni esimees ja seltsi liige Arvo Maivel.
“Vanad jahimehed ütlesid, et korra elus võib ka luuavarrest pauk tulla – täna see pauk tuli ja mina selleks valmis ei olnud,” tunnistas värske auliige. Maivel tänas ja lubas olla hästi kaua seltsi liige, kuna liikmemaksu enam maksma ei pea. Saal reageeris öeldule naeru ja aplausiga.
Lisaks pälvisid aukirja “Kuldhirv” 32 seltsi liiget.
Kaks ja pool tundi kestnud meenutuste ja austamisõhtu jätkus piduliku šampuse­tervitusega – tervitajateks seltsi juhatuse esimees Tiit Paulus ja tegevjuht Anu Sarapuu.
Kärdla kultuurikeskuse saali kaetud õhtusöögi­laudade äärde mahtus täpselt 149 peolist.