Harda Roosna Projektijuht Toomas Kallaste andis telefonikonverentsina ülevaate, mis on Eesti lairiba sihtasutus (ELASA), mis EstWin võrk, selle rajamise põhjused ja eesmärgid.
“Ehitame lairiba baasvõrku maapiirkondadesse, kuhu operaatorid ise ei taha seda ehitada – ehk niinimetatud turutõrke piirkondadesse,” selgitas Kallaste.
Baasvõrguga ühendatakse kõik alla 10 000 elanikuga linnad ja asulad. Põhimõtteks, et baasvõrk ei tohi jääda asulast kaugemale kui 5 km. Ka rajatakse see vaid neisse küladesse-linnadesse, kuhu teised operaatorid võrku ehitanud pole.
“Püüame minna mööda teid ja kõigist küladest-linnadest läbi, aga muidugi igale poole ei jõua,” nentis Kallaste.
Lähiaja tööd
Ehitustöid alustati 2010. ja mullu 1. maiks oli valmis 2715 km EstWin lairibavõrku. Hiiumaal valmis neli aastat tagasi suur objekt, optiline kaabel paigaldati Emmastest Kõpuni, väike lõiguke võrku ka Kassari saarele.
Sel aastal ehitatakse üle Eesti 936 km baasvõrku, sellest Hiiumaale 144 km kogumaksumusega 2,7 miljonit eurot. Vormsilt tuuakse merekaabliga ühendus Suuremõisa kanti, sealt edasi Käina maanteele, kust kolmest harust üks suundub Kärdlasse, teine Käina ja kolmas Heltermaa poole. Käinast suundub võrk edasi Emmastesse. Luidjalt viiakse võrk üle Kõrgessaare Malvaste kanti. Kõpu poolsaarel rajatakse ühendus Kõpust edasi kuni Kalanani.
Võrguga ühendatakse kõik mobiilimastid ja fiksvõrgu sõlmed. Samuti viiakse võrk kohaliku omavalitsuse hoonetesse. Põhimõtteliselt luuakse ka võimalus väikeste võrguettevõtjate tekkeks, et need saaksid rajada oma võrgusõlmi ja teenuseid pakkuda.
Kokku on Eestis plaanis ehitada 6400 km võrku, milles üle 1400 võrgukoha. Kallaste märkis, et kuna kohalike omavalitsuste ühenduskohti on lisandunud, kasvab viimane number märgatavalt.
85 protsendi ulatuses rahastab baasvõrgu ehitamist Euroopa Liit ja 15 protsenti rahast panustab telekomiettevõtteid ühendav ELASA ehk suhtarvud on 120 miljonit ja 2 miljonit eurot.
“See tähendab, et päris igale poole ka ei saa minna ja need lõigud peavad mingil määral ennast tasuma,” märkis Kallaste.
Baasvõrgust lõpptarbijani
Baasvõrgust saavad võrdsetel alustel kaablikiudu rentida kõik sideoperaatorid ja asutused. Kuid ELASA ehitab ainult baasvõrku, mitte ühendusi lõpptarbijani.
Avalike asutuste võrku ühendamisega tegeleb riigi infosüsteemi amet (RIA), mille arendusjuht Toomas Nõgisto tutvustas Hiiu maavalitsuses toimunud kokkusaamisel avaliku sektori jaoks avanevaid võimalusi. Hiiumaal on ametil kavas optilise kaabli ühendusega varustada haigla, päästekomando, keskkonnaameti, terviseameti ja maanteeameti esindus, Kaitseliidu staap, Kärdla sadam, lasteaiad, koolid, külakeskused, vallakeskused, noorte-
keskused, raamatukogud, Tuuru keskus, Käinas asuvad PRIA ja põlluameti esindus, Heltermaa ja Sõru sadam. Need hooned varustatakse ka seadmete, ruuteri ja WiFi tugijaamaga.
Nõgisto kinnitas, et optiline ühendus töötab paremini kui raadiolink ja oluliselt kasvavad andmesidemahud: kui majja tuleb valguskaabel, saab edastada infot mahus kuni 1/10 Gbit/s, raadiolingi kaudu vaid 500 Mbit/s.
Kulukas ettevõtmine
Eraisikud ja ettevõtjad, kelle asukoha lähistel valguskaabel juba on, peavad lõppühenduse loomiseks võtma ühendust teenusepakkujaga (Telia, Elisa, Eltel, Tele 2 jt), kes vastab, mis maksaks kliendi ühendamine antud kohas ja millist teenust on võimalik pakkuda.
“Mure on tihti selles, et lõppühenduse väljaehitamise kulud on suured,” nentis Nõgisto.
Mida siis teha, kui tarbijate vähesuse tõttu puudub operaatoril huvi ühendusi ehitada?
“Sundida ilmselt otse ei saa kedagi,” nentis Nõgisto.
“Samas on operaatorite võrgu arendamise toetuseks otseselt ka ELASA võrguarendus, mille kaudu tekib neil võimalus pakkuda teenust suuremal maaalal.”
Nõgisto soovitus: “Aitaks kõige rohkem, kui kohalikud asja koos arendaksid – ühe kauge talu eraldi ühendamine kiire võrguühendusega võib olla väga kulukas, aga küla kaupa on asi juba lihtsam.”
Nõgisto soovitas koos valla ITspetsialistiga võimalused üle vaadata, kindlasti võtta hinnapakkumine mitmelt teenuseosutajalt ja vastavalt sellele ka tegutseda.
Kärdla ettevõtja Lembit Vainumäe, kelle kodukontor asub Kärdlas aadressil Karja 1, ütles, et küsis ühelt telekomifirmalt hinnapakkumist ja sai vastuseks, et kaabliühenduse rajamine võib maksma minna vahemikus 3000–30 000 eurot. Kui ta üllatunult uue järelpärimise tegi, vastati talle, et see, üldistatud ja automaatne vastus on koostatud esmase kontakti võtjate jaoks ja need, kel tegelik huvi ühenduse saamiseks, peaksid uuesti pöörduma. Vainumäe polnud seda eilseks veel teinud.
Tuge fondidest
PRIA kaudu sai ELASA maaelu arengukava perioodil 2007–2013 toetust meetmest 3.3 – see oli määratud põhiliinide veoks/väljaehitamiseks. Lõpptarbijani viimise kulutuste hüvitamist see toetusmeede ei võimaldanud ega lubanud.
MTÜ Hiidlaste Koostöökogu nõustaja Ilmi Aksli ütles, et alanud EL rahastamisperioodil saavad tarbijad valguskaabliühenduste väljaehitamiseks taotleda tuge LEADER meetmest.
