Connect with us

Juhtkiri

Võimalus paraneda

Tänases lehes kirjutame Määvli jääksoost, millest püütakse inimjõul uuesti päris sood teha. Võib mõista muret inimeste rajatud tee ja jõhvikakultuuri pärast, kuid teisalt püütakse nii anda loodusele võimalus taastuda, paraneda.

Mitte alati ei suuda loodus tagasi tulla sinna, kust inimene oma osa võtnud. Jääksoo on just selline näide – kunagise veehoidja, turbasambla mätaste asemel leiab sealt vaid tarnapuhmad. Nii ongi vaja inimese abi, et kunagine olukord ja sootaimestu taastada. Kui mets maha võetakse või karjäär maha jäetakse, me ju ei imesta, et ala tuleb taasmetsastada.
Eestis on valdavalt nõukogude perioodil või peatselt pärast selle lõppu turba kaevandamise lõppemise järgselt maha jäetud ligikaudu 80 jääksood kogupindalaga ligi 9800 hektarit. Seda on väga palju.
Üllatav on, et jääksood avaldavad keskkonnale mitmesugust negatiivset mõju – CO2 emissioon, loodusalade killustamine, kohaliku veerežiimi mõjutamine, lisaks tuleohtlikkus – ning just seetõttu on ka seadusest tulenevalt selliste alade rekultiveerimine kohustuslik.
RMK keskkonnaspetsialist Ants Animägi andis lootust, et kui Määvli jääksoos turvas taas kasvama hakkab, ehk tulevad tagasi ka jõhvikad.

15. detsember 2017

Veel lugemist:

Ahto ilmajutud

Kui veel mõned päevad tagasi arvasid ilmamudelid, et Hiiumaa ja mandri lääneserv jääb suuremast lumesajust puutumata, siis tänaseks on mudelid suhteliselt üksmeelel, et just...

Galerii

Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 24 raames toimunud avatud laeva üritust külastas rohklt huvilisi kogu saarelt. Lisaks EML Wambola külastamisele sai tutvuda ka erinevatest riikidest pärit...

Digileht

Hiiu Leht 23. aprillil Osavallad müüvad edukalt maad Miks võetakse liinidel alt maha madalaid kadakaid? Hiiumaa tüdruk naases Küproselt pronksmedaliga Eurovalimised 2024 | Anti...

Uudised

Kuu aega enne 99. sünnipäeva suri Rootsis Lindigös Amanda Mast, kelle kodumetsas Paopel pandi 2019. aasta sügisel toime suur metsavargus. Kolme kahtlusaluse üle hakkab...