Connect with us

Uudised

Veelkord tulelaevast Hiiumadal

Hiiumaa muuseumi kogu
Hiidlaste mälus püsib teadmine, et viimane sõda andis endast eriti koledal moel märku just Saksa torpeedost tabamuse saanud tulelaeva Hiiumadal uppumisega. Kuigi esialgu polnud loo üksikasjad lõpuni teada, püstitati Kõrges­saare alevikus 4. oktoobril 1981 mälestusmärk sõjaohvritest meremeestele. Suurem ja nimedega mälestuskivi valmis 1989. aasta septembriks. Mälestus­märgi autorid on Riho Kuld ja arhitekt Jüri Jaama.
Kivisse lasti raiuda tekst: “22. juunil 1941. a hukkunud tulelaeva Hiiumadal meeskonnale.” Järgnevad hukkunute nimed: J. Valvur, P. Alango, E. Eller, K. Õige, E. Börjer, R. Meius, J. Teller, A. Teller.
Nüüd on aega mööda läinud ja me ise pisut targemad. Eriti selles osas, mis puudutab laeva põhjalaskmist. Aastast 1994, mil Meremuuseumi allveearheoloogid tulelaeva asukoha kindlaks tegid, teame, et Hiiumadala peaaegu täielikult purustatud vrakk lebab Apollo madalast põhja pool, 15 m sügavusel. Selgeks sai seegi, et laev lasti põhja mitte 22. juunil, vaid 23. juuni esimestel tundidel.
Üllatused algasid aga sellel talvel. Meie poole pöördus H. Vimberg väitega, et kivilt on puudu tema vanaisa Joosep Proosi nimi, kes samuti sel saatuslikul ööl laeval tööl oli ja hukkus. Selleks, et kindel olla, püüdsime leida kinnitavaid fakte, ja nüüd sellest, mis selgus või õigemini, mis ei selgunud. Arhiivist leidsin mitmed meeskonnaliikmete nimekirjad ja palgalehed. Ühel põhjalikul venekeelsel dateerimata dokumendil, mis on ilmselt koostatud nõu­kogude okupatsiooniaja alguses, seisavad alljärgnevad nimed:
Kaev, Juhan, kapten, s. 1871 Hiiumaa; Vesilaid, Aleksander, tüürimees, s. 1879 Saaremaa; Vähi, Priidu, mehhaanik, s. 1888 Saaremaa (meile teadaolevalt siiski Hiiumaalt pärit); Luts, Valentin, radist, s. 1904 Jõhvi; Eller, Evald, radist, s. 1904 Hiiumaa; Teller, Jaan, assistant, s. 1888 Saaremaa; Börjer, Eduard, kütja, s. 1890 Hiiumaa; Saart, Joosep, kütja, s. 1878 Hiiumaa; Vähi, Martin, kütja, s. 1887 Hiiumaa; Meius, Mihkel, puusepp, s. 1887 Saaremaa; Õige, Karl, madrus, s. 1885 Saaremaa; Tümp, Hugo, madrus, s. 1887 Viljandi; Proos, Joosep, madrus, s. 1884 Hiiumaa; Meius, Richard, kokk, s. 1911 Saare­maa.
1940. aasta detsembrikuu eestikeelne palgaleht toob ära täpselt samad nimed. Allkirjad on sellele lehele pannud ainult V. Luts ja H. Tümp, mis lubab arvata, et ehk olid nemad meeskonnast lahkujad.  Nagu teada, töötati kahes vahetuses, korraga kaks nädalat. Nii tekib õigustatud küsimus, mitu meest ja millised neist või hoopis võimalikest uutest töötajatest, olid laevas 23. juuni öösel.
Üldteada on fakt, et kapten Juhan Kaev oli sel korral koos mehaanikuga Kõrgessaares vajalikku kaupa hankimas. Nimekirjade järgi võiks arvata, et selleks mehaanikuks oli Priidu Vähi. Seda kinnitab ka Bruno Pao, kes on hiljem välismaale läinud Vähiga isiklikult kohtunud. Teame ka, et kapten Juhan Kaev suri kõrges vanuses oma kodu­külas Hiiumaal 1972. aastal. Neid järelikult laevas polnud, küll aga meeskonnas.
Eesti Mereleksikoni artikkel märgib Juhan Kaevu kohta, et kapten läks maale koos mehaanik E. Visnapuuga. Sellist nime üheski muus artiklis või dokumendis ei ole ette tulnud.
1979. aasta ajalehes Nõukogude Hiiumaa kirjutab H. Tammik, et tulelaeva juhiks oli kapten Kaev, mehaanikuks elupõline “merehunt” Remmelgas, madruseks tuultes ja tormides karastunud hiidlane Juurmann. Täpset aastat ta küll ei lisa, kuid räägib ajast 1930–1941.
Tulelaeva hukust on kirjutanud Mati Õun 1996 ilmunud raamatus “Võitlused Lääne­merel. Suvi 1941”. Tema andmeil hukkusid tüürimees Valvur, Priidu Õige, Voldemar
Meius ja Jaan Talp koos pojaga.
Helistasin täpsustuste tegemiseks ka Bruno Paole, kes otsis välja 1980. alguse materjalid vestlusest Nelli Soidlaga, kes noorena käinud tulelaeval ja kelle sugulane koos laevaga uppus. Soidla mälestuse kohaselt olid meeskonnas: Mihkel Meius, kes oli laeva uppumise ajal maal ja jäi ellu; tema poeg Richard Meius, kes hukkus koos laevaga, mõlemad Austlast; Tool, Peeter, kes oli laeva uppumise ajal samuti maal;
Karl Friedrich Öige – uppus; Jaan Teller; tema poeg Aleksander Teller; Börjer; Alango; Eller, kes oli radist; Valvur, Johannes, kes oli kapten.
Proosi tema ei maini nagu ka mõnda teist nime.
Mereleksikoni tulelaeva artikkel märgib hukkunute arvuks vähemalt kaheksa, mõnes kohas nimetatakse viit inimest.  Meie perekonnaseisu­amet kinnitab, et tõenäoliselt uppus ka hiidlane Eduard Börjer, kelle naine soovis 1951. aastal uuesti abielluda ja sai selleks loa siseministeeriumist, kus tema esimese mehe surma kinnitati.
Mõni nimi täpsustus, kuna selgus, et osadel meeskonna­liikmetel oli kaks eesnime. Richard Meiusi esineb ka
Voldemarina (sünninimi Richard Voldemar). Ka Karl ja Priidu Õige puhul on ilmselt tegu sama inimesega (sünninimi Karl Friedrich). Praegu võime niisiis enam-vähem kindlalt öelda, et laeval viibisid hukkumise hetkel: Eduard Börjer; Joosep Proos; Karl-Friedrich Õige; Richard Meius; Jaan Teller; Evald Eller.
Valvur, Talp, Tool, Tümp, Alango, Teller (Aleksander), Remmelgas, Juurmann, Visnapuu, Luts ja Saart omavad eri moel seost laevaga, kuid mis neist meestest on saanud ja kus nad olid 23. juuni öösel, pole allakirjutanul selget ülevaadet.
Kui keegi teab ja tunneb artiklis mainitud meeste sugu­võsasid, kust oleks veel võimalik täpsustavat teavet saada, palun võtta ühendust aadressil info@muuseum.hiiumaa.ee või 528 4401.
Helgi Põllo
muuseumi teadusdirektor

Veel lugemist:

Uudised

Paar kuud kestnud remonditööde järel on Kõpu suvepood avamiseks valmis. Coop Hiiumaa juhataja Kaja Antons ütles, et kauplus plaanitakse avada kolmapäeval, 22. mail. Müüjatena...

Uudised

Hiiumaal tehakse 4. mail toimuvate Teeme Ära! talgute korras korda näiteks kormoranide vaatamise pink, rajatakse õpiaeda ja tehakse lihtsalt kevadist koristust.  Männamaa külaselts korraldab...

Uudised

Kärdlas peetud Lääne-Eesti provintsiteatrite festivalil said üheteist trupi seas laureaadiks ka Salme Vallateater ja Taritu Tubateater. Hiidlaste endi Naaditeater tõi Kärdla kultuurikeskusesse ka täismaja...

Ahto ilmajutud

Selle nädala ilmategijaks on kõrgrõhkkonnad. Ilm on küllaltki soe ja enamasti näeb ka päikest. Mereäärsel rannikul aga on jaheda merevee tõttu veel küllaltki jahe....