EKRE Kuigi valimiskogus on Hiiumaa valla jaoks ette nähtud vaid üks esindaja, tuleneb kahe esindaja võimalus asjaolust, et volikogu esimees Aivar Viidik (Reformierakond) istub korraga n-ö kahel toolil ja kuulub ka riigikogusse. Seega pääseb Viidik presidenti valima tänu sellele, et on Riigikogu liige. Vallavolikogu esindajaks valimiskogus Viidik seega olla ei saa. Sama kinnitati ka Vabariigi valimiskomisjoni infotelefonilt.
Ometi märkis Postimehe ajakirjanik analüüsides potentsiaalsete kohtade jaotust valimiskogus, et Hiiumaa valda esindab Reformierakonna liige ning illustreerival kaardil oli Hiiu maakond kollaseks värvitud. Hiiumaa vallavolikogus on vaid kaks Reformierakonna liiget – volikogu esimees Aivar Viidik ja aseesimees Riho Rahuoja.
Praeguse kava järgi peavad kõik volikogud valima oma esindaja või esindajad valimiskogus 18. septembriks.
Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja, kes ühtlasi on SDE Hiiumaa piirkonna juhatuse esimees, ütles, et esindajat veel kokku lepitud pole. “Jätkuvalt on ka võimalus, et president õnnestub riigikogus ära valida,” sõnas Tasuja.
Sama kinnitas Hiiu Lehele fraktsiooni Ühine Hiiumaa esimees Tuuli Tammla, et arutelud esindaja valimise üle seisavad veel ees.
Volikogu Kodusaare fraktsiooni liige Antti Leigri, kes kuulub ka Keskerakonda, ütles, et tegelikult ei ole sugugi vara presidendivalimistele mõelda ja volikogu opositsiooni liikmetega on nad põgusalt seda teemat juba arutanud. Tema seisukoht on, et volikogu esindaja ehk nn valijamees võiks tulla opositsioonist, kuna Aivar Viidik on nagunii koalitsiooni liige. “Seame kindlasti üles oma valijamehe kandidaadi,” kinnitas Leigri. Tema hinnangul tõotab volikogu esindaja valimine osutuda väga põnevaks: “Ennustan, et läheb väga põnevaks ja valijamees selgub kas liisuheitmise või ühe häälega.”
Kuigi valla esindaja valimist pole veel arutatud, valitakse volikogu esindaja tõenäoliselt koalitsiooni liikmete ehk SDE fraktsiooni ja fraktsiooni Ühine Hiiumaa häältega. Kahe peale kokku on neil 12 häält, opositsioonil on volikogus 10–11 häält.
Presidendivalimiste käik
Riigikogu saab esimese võimaluse presidenti valida 30. augustil. Kui siis presidenti ära valida ei õnnestu, toimub 31. augustil teine hääletusvoor. Kui presidenti Riigikogus ära ei valita, on järg valimiskogu käes.
Riigikogu esimees Jüri Ratas kutsus 30. augustil kella 13ks Toompea lossi kokku riigikogu erakorralise istungjärgu, mille päevakorras on Eesti presidendi valimine.
Presidendikandidaatide esitamine algab neli päeva varem, 26. augustil kell 9. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ehk 21 liikmel. Kandidaatide esitamine lõpeb 28. augustil kell 18.
Seni on oma kindlast kandidaadist presidendivalimisteks teada andnud vaid EKRE, kelle eelistus on endine riigikogu esimees Henn Põlluaas. EKRE fraktsiooni riigikogus kuulub 19 saadikut.
29. augustil registreerib Vabariigi Valimiskomisjon kandidaadid, kes peavad esitama omakäelise nõusoleku kandideerimiseks, panema sellele kuupäeva ja allkirja.
30. augustil kell 13 algab presidendivalimiste esimene hääletusvoor riigikogus. Kõik presidendivalimiste hääletused on salajased.
Selleks, et saada valituks Vabariigi Presidendiks, peab kandidaadi poolt andma hääle vähemalt 2/3 parlamendist ehk 68 inimest.
Kui ükski kandidaat ei saa sellist häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor.
Valimiskomisjon saadab kohe teatise kohaliku omavalitsuse volikogudele ning praeguse kava järgi peavad kõik volikogud valima 18. septembriks oma esindaja või esindajad valimiskogus.
Valimiskogusse kuuluvad kõik riigikogu 101 liiget ja 107 esindajat valdade ja linnade volikogudest. Kokku on valimiskogus 208 liiget. Viis aastat tagasi kuulus valimiskogusse 335 inimest, siis oli Eestis 213 omavalitsust, nüüd vaid 79.
