Riigikogu otsustas kolmapäevasel istungil veekogude kallastele ehitamist lubava eelnõu tagasi lükata. Avalikkuse surve selleks oli suur.
Ettepaneku eelnõu välja hääletada tegid nii Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kui ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond. EKRE esitatud ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata hääletas 49 ja vastu 16 parlamendisaadikut, 18 riigikogu liiget jättis hääletamata.
Eelnõu esitasid mullu riigikogule reformierakondlane Heiki Kranich, keskerakondlane Erki Savisaar, isamaalane Andres Metsoja ja EKRE liige Peeter Ernits. Kui eelnõu riigikogu kõnepuldis esitlenud Kranich ja Metsoja hääletasid selle tagasi lükkamise vastu, siis algatajate nimekirja kuulunud Ernits jättis hääletamata.
Eelnõu esitajad soovisid enda sõnul leevendada looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid. Eelnõu vastuvõtmisel ja jõustumisel tuleks ehitusloa andmisest keeldumist kaldaalal iga juhtumi puhul konkreetselt põhjendada ning otsustajaks võiksid olla kohalikud omavalitsused.
Eelnõu oli riigikogus arutluse all teisipäeval, 25. jaanuaril, tööaja lõppemise tõttu jätkati arutelu kolmapäeval, kui see menetlusest välja hääletati.
Kranich: Omavalitsustele rohkem otsustusõigust
Eelnõu algataja Kranichi sõnul annaks eelnõu kohalikele omavalitsustele rohkem otsustusõigust ja selle menetlemata jätmine näitab umbusku omavalitsuste suhtes. “Mina olen kindlalt seda meelt, et omavalitsusi tuleb rohkem usaldada, ja see eelnõu on üks samm selles suunas,” sõnas ta riigikogus toimunud arutelul.
“Siduda see juba ette võimalusega, mida siin traagiliselt tihtipeale väljendatakse, et kohe ehitatakse kõik kohad täis, kohe rannajoon muutub ja nii edasi – see kõik ei vasta tõele. Ka tänase seaduse alusel on pooled Eesti rannad juba täis ehitatud ja seda täiesti legaalselt kas ministri või keskkonnaameti antud erilubade alusel,” ütles Kranich.
Metsoja rõhutas, et eelnõuga ei planeerita kallasraja mõiste ümbersõnastamist või kallasraja kaotamist. “Selle teema üle tuleb arutada, sest valdkonnas on kogu aeg toimunud muutusi, pigem rannaaladega seonduv on võimendunud piirangute kontekstis,” ütles ta.
Suur avalikkuse surve
Esmaspäeva, 24. jaanuari hommikul saatis Eesti keskkonnaühenduste koda välja avaliku Eestimaa randade ja kallaste kaitseks pöördumise, mille avaldas ka Hiiu Leht. Pöördumise algatasid viis keskkonnaorganisatsiooni ning 15 eraisikut. Ühe päevaga, esmaspäeva hommikust teisipäeva hommikuni, kogus pöördumine üle 6 600 toetusallkirja. Pöördumine koos allkirjadega edastati arutelu algul riigikogu esimehele ja liikmetele. Pöördumises kutsuti riigikogulasi tagasi lükkama menetluses oleva looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 483 SE ning hääletama eelnõu vastu.
Allkirjade kogumine jätkus ning kolmapäeva õhtuks kogunes allkirju üle 9 000.
Põhiväide kahtluse all
Pöördujad panid kahtluse alla eelnõu algatajate ühe põhiväite, et see lisaks omavalitsustele õigust otsustada kaldakaitsevööndisse ehitamise üle. “Eelnõu algatajate sõnul annaks kavandatav seadusemuudatus kohalikele omavalitsustele otsustusõigust juurde, võimaldades ehituskeeluvööndi ulatust soovi korral suurendada, kuid tegelikkuses see nii ei ole,” kirjutasid nad pöördumises. “Kohalikul omavalitsusel on ka praegu õigus läbi planeeringute ehituskeeluvööndi ulatust põhjendatud juhtudel nii vähendada kui suurendada. Seega põhiline muudatus, mida eelnõuga taotletakse, on ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine.”
Enne arutelu riigikogus ilmus esmaspäeval, 24. jaanuaril Postimehes 50 Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlase pöördumine, milles nad hoiatasid, et randade ja kallaste täisehitamist võimaldav seadusemuudatus ohustab kõigile Eesti elanikele olulisi väärtusi.
Toimetaja HARDA ROOSNA
