Äsja ilmus Hiiumaa Muinsuskaitse seltsilt järjekorras kolmas artiklite kogumik, mis 320 leheküljel sisaldab kümmet kirjatööd.
Trükisooja raamatu “Hiiumaa muinsuskaitse seltsi Toimetised 3” esitlemisel andis seltsi juhatuse esimees Dan Lukas esimesed eksemplarid üle autoritele ning ütles, et juba koguneb materjali järgmise kogumiku jaoks.
Lukase sõnul on seltsi toimetised mõeldud selleks, et eri otstarbel kirja pandud tekstid nii-öelda ära ei kaoks või lauasahtlisse ei jääks, vaid oleksid talletatud kaante vahele ning kättesaadavad kohaliku ajaloo huvilistele.
Värskes kogumikus on kolm artiklit Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi strateegianõuniku Patrick Rangi sulest.
Üks lugu räägib kahest mehest, kelle haudadel saare vanimad eestlaste hauatähised, mis siinsetel kalmistutel identifitseeritavana säilinud.
Teine lugu on samuti kahest mehest – Andreas Anton Kroll ja Magnus von Behm ei olnud eesti soost, kuid olid omal moel Hiiumaaga seotud. Erinevatele allikatele tuginedes järeldub, et Kroll oli arvatavasti Hermann Sergo “Näkimadalate” Reigi rootslasest talupoja lapselaps. Von Behm aga omaaegne Kamtšatka komandör, kelle seostest Hiiumaaga Rang ülevaate teeb, kasutades selleks Aadu Musta raamatut “Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin”.
Kolmas Patrick Rangi artikkel kannab pealkirja “Kes olid kalevivabriku põletajad?” Dokumentidele tuginedes näitab autor, et need, keda rahvapärimuses kiputakse kalevivabriku süütamisega seostama, on sellest patust puhtad.
Kärdla kalevivabriku ümber keerleb ka muinsuskaitseseltsi ja Hiiumaa Militaarajaloo seltsi liikme Mart Mõniste artikkel, mis ajendatud 80 aasta möödumisest vabriku põlemisest. Selles on kaasaegsete meenutusi ja ajalehekajastusi, samuti fotosid enne ja pärast põlengut.
Rohkelt fotosid
Kahes artiklis on vaatluse all õigeusuga seotud teemad. Haridusseltsi Edu liige Leili-Helve Väljas kirjutab seltsi kodulooliste materjalide põhjal Puski kirikust, koolist ja seltsielust. Ta meenutab aastaid, mil Puski kujunes eelmise sajandi alguses piirkonna kultuuri- ja vaimuelu keskuseks. Tõusulaine sai alguse, kui Vassili Verlok asus seal tööle preestri ja koolijuhina, järgnes Kosma
Laredei aeg – kuni 1941. aastani. Sellest ajajärgust on artiklis kirjutatud pikemalt kui sõjajärgsetest aastatest, kuigi ka siis jagus aktiivseid inimesi, vaatamata piirangutele, mille kehtestamist varem keegi ei osanud karta.
Kollektsionäär ja kodu-uurija Andrus Martin alustab oma artiklit sellest, kuidas õigeusk Hiiumaale jõudis – esmalt avati Emmaste kogudus 1885. aasta algul, seejärel suvel Pühalepa-Kuri õigeusu kogudus. Seejärel saab lugeja ülevaate õppetööst ja kiriku ehitamisest ning seal teeninud neljast preestrist: Matvei Oolma, Artemi Pops, Joann Kaev ja Konstantin Kokla.
Loo juures on avaldatud Nikolai Königsfesti foto valminud Kuri kirikust, samuti autori kogusse kuuluv foto ikonostaasist. Mart Mõniste
on jäädvustanud fotodele
kirikutorni mahatõmbamise aastal 1994 ning need fotod, nagu ka tema hiljem kirikust tehtud fotod on kogumikus vaadata.
Aruandest intervjuuni
Kunstiteaduste doktor Maris Mändel ja HMS liige Kristiina Frolova annavad ühisartiklis ülevaate Reigi pastoraadi viimistlusuuringutest. Töö pastoraadis kestis viis päeva ja oli osaks Kunstiakadeemia tudengite õppepraktikast.
Uuringute käigus püüti leida ajaloolisi viimistluskihte ja autorid kirjeldavad võtteid, kuidas seda tehti. Kuigi tulemused näitasid, et vanemat viimistlust on säilinud väga vähe, on peamine väärtus selles, et viimistluskihid on läbi uuritud ja hoone kultuuriväärtuslikud detailid inventeeritud.
Teises Reigi pastoraati puudutavas artiklis teeb arheoloog Monika Reppo kokkuvõtte pastoraadi peahoone arheoloogilistest eeluuringutest, mis on vajalikud keldri remondi planeerimisel. Autor kirjeldab vundamendi sügavuste määramist eri ruumides ning tööd kultuurikihi tuvastamisel.
Kõige pikema artikli käesolevas kogumikus on kirjutanud autoritest kõige noorem – kirjutamise ajal Kalamaja põhikooli 8. klassi õpilane Ott-Eduard Aste. Loo pealkirjaks on “Otniel Leisi ja tema perekonna lugu“ ning selles rulluvad lahti kirjutaja vanavanaisa (1915–1999) elusündmused. Rohkelt on fotosid pereliikmetest ja dokumentidest.
Kogumikus on ka üks intervjuu vormis vestlus, milles HMS liige Ain Tähiste vastab Kadi Kiiveri küsimustele noorteliikumise Kodusaar kohta. Tähiste sõnul sai Kodusaar alguse 6. detsembril 1984 ja eeskujuks oli toonane Kodulinna-liikumine Tallinnas, mille eestvedaja oli Tiina Mägi. Intervjuu viib mõtted muinsuskaitseliikumise tekkeaega – Eesti Muinsuskaitse selts asutati aastal 1988 – ning asjaosaliste elus pöördelistesse aastatesse.
