Riigikohus kuulutas 15. korda välja kaasuskonkursi 9.–12. klasside õpilastele. Konkursil osalejad saavad valida kolme elulise kaasuse seast ja nende lahendamisel võib õigusaktidest tugineda üksnes Eesti Vabariigi põhiseadusele.
“See annab võimaluse panna ennast kohtuniku rolli ning proovida, kui kerge või keeruline on erinevaid vastandlikke huve kaaludes õige ja õiglase otsuseni jõuda,” ütles žürii esimees Ivo Pilving, kes juhib ka riigikohtu halduskolleegiumi.
Pilvingu sõnul on põhiseadus meie riigi DNA ja kõigi seaduste ema ning just seepärast on konkursi fookus seekord väga selgelt suunatud põhiseadusele ning osalejad peavad püüdma tuletada oma argumendid sealt. “Päriselus me ei saa lahendada ühtegi vaidlust ainult põhiseaduse ja üldise õiglustunde alusel, sest õigussüsteem on tervik ja kohus peab seadusi austama, aga võistluskaasuses võib õpilane lubada luksust ja lusti vabastada enda julge mõttelend tavaseaduste kammitsaist,” märkis Pilving.
Kaasuskonkursil saab muu hulgas arutleda selle üle, kas saab keelata lapse koolis käimist, kui laps pole vaktsineeritud (halduskaasus), ning otsustada, kas puhkuse ajal õigust mõistnud kohtuniku peaks ametist vabastama (kriminaalkaasus). Tsiviilkaasus viskab aga õhku küsimuse, kas lapse lapsendamist mõjutab asjaolu, et lapsendajaks on tema vanema samast soost registreeritud elukaaslane.
Lahendus tuleb vormistada sarnaselt kohtuotsusele: esitades esmalt mõlema poole argumendid ning seejärel tuues välja kohtuniku otsuse ja argumentatsiooni. On ka teine võimalus – vaidluse võib lahendada loovas vormis nagu essee, luuletus, joonistus, video vms. Korraldajad ootavad, et võistlustöödest tuleks hästi esile konkursil osaleja õiglustunne ja väärtushinnangud.
Õpilastöid ootab riigikohus hiljemalt 10. novembriks. Parimate tööde autoreid tunnustab riigikohtu esimees pidulikul aktusel jaanuaris 2020.
Tänavune kaasuskonkurss on pühendatud riigikohtu ja põhiseaduse 100. aastapäevale ja see on osa õigusemõistmise nädalast. Lähem teave riigikohus.ee
